Ingmar Muusikuse fotonäitus “Soos”

On neid, keda tõmbab meri ja on neid, keda kisub metsa. Ise olen olnud rohkem metsa poole. Viimastel aastatel aga olen palju liikunud sooradadel.

Selle näituse pildid ongi tehtud enamasti Lõuna-Kõrvemaa soodes. See on mu elupaigale Paides lähim loodusmaastikuala, kus leidub erinevaid sootüüpe, suuri ja väikeseid soosaari, jõgesid ja allikaid. Need paigad meeldivad huntidele ja põtradele, kotkastele ja tetredele. Ning mulle samuti.

Tähtis on ära tunda enda jaoks omane. See aitab hoida meelerahu ja vältida tühja rabelemist. Olen päris mitmel korral, kas mõne rabasaare servas murakaid korjates või üle soolageda suusatades, tundnud end ühtäkki, justkui ilma kindla põhjuseta, õnnelikuna. Ju on olnud õige tegevus, sobiv keskkond. Ja rohkem pole õnneks vajagi.

 

Ingmar Muusikus

Ajaloolised maakaardid Enn Soosaare kogust

Valik Enn Soosaarele (1937-2010) kuulunud eelmisel sajandil välja antud kartograafilisest materjalist.

Näitusel on eksponeeritud turismi- ja maakaardid ning linnaplaanid pärinevad algupäraselt ilmselt Enn Soosaare isalt, Albert Soosaarelt (1906-1995), kes oli eesti vaimulik. Ta ordineeriti 18. veebruaril 1934 õpetajaks ja aastatel 1941-1967 oli ta Hageri Lambertuse koguduse õpetaja ning aastatel 1967-1986 Tallinna Jaani koguduse õpetaja.

Saku Gümnaasiumi abiturientide lõputööde näitus

Saku Gümnaasiumi 12. klassi õpilaste lõputööde näitus.

  1. Alexander Avery Leesalu – Seeria pealkiri: Perspektiivis
  2. Aleksander Bulgarin – Seeria pealkiri: Maailma koopad
  3. Brigita Uueni – Seeria pealkiri: Heliophilia luulekogu
  4. Elenora Rakaselg – Seeria pealkiri: Maalid eesti kirjanduse teemal

 

“RAAMATUTE VAHELT”

JÄRJEHOIDJA on raamatulugejale vajalik abimees ja kaaslane.

Kiisa raamatukogus saab uudistada rikkalikku ja lõbusat väljapanekut esemetest, mis on raamatute vahele unustatud.

Ootame kõiki vaatama ja võib-olla leiate siit ka oma kadunud järjehoidja!

 

 

Sebastian Cast’i karikatuuride näitus

www.sebastiancast.com.ar

www.instagram.com/sebastian.cast

www.facebook.com/caricaturascast

Sebastian Cast on tuntud Argentina kunstnik, kes on saavutanud rahvusvahelise tunnustuse oma karikatuuride ja illustratsioonidega. Ta on sündinud Buenos Aireses ja õppinud kunsti mainekates koolides, nagu Manuel Belgrano ja Beato Angélico. Tema looming on mitmekülgne, hõlmates nii traditsioonilisi karikatuure kui ka detailseid illustratsioone, tihti muusikute ja rockimaailma teemadel.

Cast on teinud koostööd mitmete tuntud muusikutega, luues illustratsioone ja karikatuure bändidele nagu O’Connor, Beto Vázquez Infinity ja paljud teised. Tema töid on avaldatud ka erinevates ajakirjades ja raamatutes, sealhulgas “El arte de Sebastián Cast” sarjas.

Lisaks muusikutele on Cast loonud ka karikatuure tuntud näitlejatest ja teistest avaliku elu tegelastest. Tema stiil on iseloomulik oma terava huumori ja detailse kujutamisega, mis teeb tema tööd äratuntavaks ja populaarseks.

Cast on osalenud mitmetel näitustel nii Argentinas kui ka välismaal, sealhulgas Mehhikos, Poolas, Brasiilias, Iraanis ja Horvaatias, nüüd ka Eestis. Tema tööd on pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas teine koht riiklikul joonistuskonkursil ja esimene koht rahvusvahelisel näitusel “Am humor Azonia”.

Sebastian Casti looming on oluline osa Argentina kaasaegsest kunstist, tuues esile nii kohaliku kultuuri kui ka rahvusvahelise popkultuuri.

Sebastian Casti loomingut saab näha Saku Valla Kultruuikeskse II korruse trepihallis ja Saku raamatukogu klaasgaleriis 5. maini 2025.

“Maalid haikude saatel”

Lugupeetud näituse külastaja!

Näituse „MAALID HAIKUDE SAATEL“ autoriks olen mina – muusikapedagoog MAIA MULDMA. Õlimaalid on valminud 2024. aasta viimastel kuudel.

Pean loomulikuks muusika-, luule- ja maalikunsti omavahelist lõimimist. Maali silmitsedes võivad hakata helisema imelised muusikahelid või tekkida põnevad seosed näiteks haikude ehk Jaapani klassikaliste 17-silbiliste luuletustega. Nii saamegi tajuda ümbritsevat maailma korraga mitme meelega.

Mõnusat vaatamist ja lugemist.

Näitus Kiisa Raamatukogus jääb avatuks Veebruari lõpuni.

Maia Muldma muldmam@gmail.com

Külli Paltre maalinäitus “Pildikesi rõõmust”

Armas külaline!
Olen Külli Paltre, ametilt vabakutseline joogaõpetaja, kellele meeldib hobikorras
maalida ja joonistada.
Sündinud olen ma Haapsalus, kuid viimased 15+ aastat toimetan ja tegutsen pigem
Saue ja Saku vallas.
Näituse ühisnimetajaks sai sel korral pandud „PILDIKESI RÕÕMUST“.
Rõõm on väga oluline elu osa – seda teame me kõik.
Kui see on kaduma läinud, siis pole elul ja olemisel enam õigeid värve.
Tihtipeale võib leida rõõmuhetki päris pisikestest seikadest, aga “unustame” neid
märgata või võtame neid kuidagi iseenesestmõistetavana.
Olen proovinud mõned “rõõmud” paberile jäädvustada.
Loodan, et need tekitavad ka teis sooja sisemise äratundmise ning panevad (kasvõi
korraks) naeratama.
Kas teadsite, et iga väiksemgi naeratus annab meie närvisüsteemile otsese signaali
lõdvestuda? 😉
Aitäh! Aitäh! Aitäh!
Külli ♥
Kui mõni maal sind eriliselt puudutab ja sooviksid seda oma kodu seinale või
kingituseks, siis minu kontaktid leiad külalisteraamatust või www.joogarada.ee

30 aastat portselanimaali Sakus

Näituse avamine

30 aastat portselanimaali Sakus

Näitus kestab jaanuari lõpuni

Tiina Azojani fotonäitus “Erilised”

Näitus “Erilised” on valminud 2024. a. kultuuririkkuse aasta puhul.

Märkame ja väärtustame Eestis mitmekesist kultuuriruumi, erinevate rahvaste kogukonna esindajaid oma kultuuri näitamas. Kõik, kes piltidel, on sulandunud ka meie kultuuriuumi ja räägivad eesti keeles.

Eesmärk oli teha portreenäitus kogukonna inimestest. Näidata erinevaid Eestis elavaid eri rahvusi, kogukonna inimesi, kellel erilised kogud, hobid ja elualad ning tuua välja ka lihtsaid inimesi, kes eristuvad.

Mitmed osalejad sai leitud nende abiga, kes pildile tulid ja pärast seda soovitasid, et “see inimene võiks sobida näituse jaoks”. Valikuid tehes sai mõeldud, et oleks nii noori kui vanu.

Mõnusat näituse vaatamist. OLGE ERILISED!

**

Tiina Azojan on sündinud Paides, lapsepõlve ja kooliaastad veetis Keilas. Praegu elab Raplamaal väikeses Valgu külas. Ta on ema viiele lapsele ja kümne lapselapse vanaema.

Pildistamisega hakkas Tiina tõsisemalt tegelema 20 aastat tagasi. Esimesed pildid sai tehtud looduses, mis tänaseni tema lemmikteema. Ta jäädvustab erinevaid üritusi ja sündmusi ning teeb fotosessioone.

Esimene isikunäitus toimus Valgus 2013. a. Järgnesid näitused:

“Valgu elu” ja “Valgu Põhikooli elu” (2013)

Loodusfotonäitused “Aastaring” ja “Linnud” (2013)

Fototöötlus “Lillemandalad” (2015)

“Inimesed meie keskel” (2016)

“Elurõõm” (2019)

“Minu panus tervisesse” (2020)

“Erilised” (2024)

 

“Mitte ainult Lotte…”

Heiki Ernits on eesti filmilavastaja, karikaturist ja suurepärane lasteraamatute illustraator, kes on tuntud ennekõike Lotte ja teiste Leiutajateküla tegelaste kaudu.

Nende kõrval aga on tal veel hulgaliselt värvikaid tegelasi ja detailirikkaid kujundusi.

Nukitsa auhinna on Heiki Ernits võitnud juba kaheksal korral. Kusjuures lemmikkirjaniku ja -kunstniku valivad sellel konkursil lapsed ise.

Algkooli esimesed klassid käis Heiki Kurtna koolis, kus tema ema oli selle kooli õpetaja ja juhataja. Joonistada meeldis talle juba kooliajal.

Rohkem teavet Heiki Ernitsa ja tema loomingu kohta leiab näituselt Kiisa raamatukogus.

Olümpiamaskotid Liis Paabo kogust

Maskotid on olnud spordimaailmas tuntud juba alates 20. sajandi algusest ning aegamisi aina populaarsemaks muutunud, nii et tänapäeval ei kujuta ilma nende olemasoluta ette vaat et ühtegi suurvõistlust. Lisaks endi õnnetoovale karakterile on maskotid nüüdsel ajal aga ka suurepärased abilised võistluspaikade tutvustamisel ja korraldajate sõnumi edastamisel.

Olen kogunud olümpiamaskotte aastast 1988, kui võitsin spordi ennustusvõistlusel esikoha ja auhinnaks oli Calgary OM maskott Hidy. See armas valge karuke tekitas rohkem huvi maskottide vastu ja tasapisi hakkasin uurima maskottide ajalugu ja nii ka esimesed maskotid tasapisi leidsid tee minu juurde. Praegu on minu kogus  650 pluss erinevat maskotti, enamus nö plush-pehmed maskotid aga on ka mõned teised maskottidega esemed – tassid, klaasid, ka pastakad ja isegi mõned olümpiasärgid. Kõik maskotid on ühtemoodi armsad aga kõige lemmikumaks siiski on need esimesed armsad Calgary karud Hidy ja Howdy. Kõige rohkem on kogus Moskva olümpia teemalisi esemeid ja Moskva ja Tallinna olümpia maskotte Miša ja Vigri, neid on kindlasti ka kõige lihtsam leida – alati, kui märkan neid kuskil, siis reeglina leiab ta tee ka kohe kogusse.

Esimene olümpiamaskott võeti kasutusele aastal 1968 – talimängudel Grenoble’is. See oli Schuss, multifilmitegelast meenutav mehike suuskadel. Siis oli ta veel mitteametlik mehike. See väike Schuss on ka kõige vanem maskott minu kogus.

Ametlikult oli esimene maskott olümpiavärvides taksikoer Waldi 1972. aastal Müncheni olümpiamängudel. Taksikoer Waldi on ka üks kõige raskemini leitavaid maskotte, kõige vähem anti välja ja kõige vähem on kollektsionääride kogudes aga 1976 Montreali olümpia maskott Amikut, seda on praktiliselt võimatu leida.

Maskottide kogumine on väga huvitav hobi. Olümpiamaskotid on olümpiamänge korraldava linna ja riigi visiitkaart, maskotid nüüdsel ajal aga ka suurepärased abilised võistluspaikade tutvustamisel ja korraldajate sõnumi edastamisel.

Kellel rohkem huvi maskottide kohta, saab minuga ühendust võtta FB lehelt-Olympic Games Private Collection – Liis From Estonia.

Saku raamatukogus on maskotid väljas kahes klaasustega kapis. Septembris täieneb näitus kolmanda kapi võrra.

Liis Paabo

 

 

Vanade raamatute uus elu

Käsitööharrastajast hobikunstniku Karine Andrjuškevitšjute väljapanek uutmoodi raamatukunstist.

Karine jõudis raamatukunstini soovist ennast proovile panna. Tema paljusid üllatanud raamatu voltimise katsetused pälvisid nõnda positiivset tagasisidet, et Karine otsustas selle kunstiharu tutvustamiseks kokku panna rändnäituse.

Tänaseks on näitus ringelnud juba 26 raamatukogus. Seekord Sakus.