Maria on Saku Gümnaasiumi 12. klassi õpilane. Oma praktilise lõputöö tegemiseks käis ta ringi tänavatel ning pildistas inimesi, kes talle silma jäid. Sellest ka näituse pealkiri “Tänavatel ekseldes”.
Fotonäitus “Valgusseeriad”
Saku Gümnaasiumi, Teaduse 1, II korrusel on üleval fotonäitus “Valgusseeriad”, mille autor on Viljandimaalt pärit visuaalkunstnik Kerttu Kruusla.
Omandades haridust Viljandi Kultuuriakadeemias, etenduskunstide visuaaltehnoloogia erialal ning spetsialiseerudes multimeediale, avastas ta enda jaoks fotograafia, millega on tegelenud viimased 7 aastat.
Kerttul on suur huvi ja soov näha inimeste sisse, mõistmaks nende sees toimuvat. Visuaali kaudu soovib ta edasi anda oma tundeid ning peegeldada maailmale seda, mida näeb teistes. Kerttu fotomaailm on mitmetahuline: selles on moodi, müstilisi fotokollaaže, valgusmaale ja sügavaid must-valgeid jäädvustusi.
Lisaks fotograafiale tegeleb Kerttu joonistamise, Human Designi, muusika, graafilise kujundamise ja hennamaalingutega. Üle kõige armastab Kerttu viljeleda olesklemise kunsti – eriti mõnus on seda teha kodujõe ääres.
Sirje Tooding “Kiiksuga puuviljandus”
Saku on südamelähedane koht, olen siin elanud ja õppinud. Sakku on alati hea tulla, sest siin elavad minu sugulased ja sõbrad.
Pärast Saku 8-klassilise kooli lõpetamist 1971. aastal valisin edasiõppimiseks Räpina Aianduskooli. Bioloogia õpetaja soovitas, sest ma oskavat hästi rohida. Isa oli aias toimetades põhjalik, tema mulle aiatöid õpetas ja mitte ainult rohimist. Räpinas õppisin aiandust, pärast kooli töötasin Sakus Juuliku katsebaasis ja mitu aastat hiljem sai minust Räpina Aianduskooli puuviljanduse õpetaja. Küll oli tore tahvlile kirjutada ja joonistada!
Näitusel on vaatamiseks viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamisega seotud lõbusad joonistused. Algajale aiapidajale võivad mõned pildid eksitavad olla, sest kõiki kujutatud olukordi või tegevusi päriselt ei ole. Loodan, mõni pilt paneb mõtlema, pakub rõõmu ja toob naeratuse näole.
Naljakuu näituse avamisel toimub joonistuste lahtiseletamine. Autori 38-aastane kogemus puuviljanduse õpetajana ja töö oma aias ning puukoolis annab ülevaate sellest, kui lõbus võib olla aiandusega tegelemine.
Sirje Tooding (Sirje Grünberg)
Sirje Toodingu “Kiiksuga puuviljandus” näituse avamine
Saku on südamelähedane koht, olen siin elanud ja õppinud. Sakku on alati hea tulla, sest siin elavad minu sugulased ja sõbrad.
Pärast Saku 8-klassilise kooli lõpetamist 1971. aastal valisin edasiõppimiseks Räpina Aianduskooli. Bioloogia õpetaja soovitas, sest ma oskavat hästi rohida. Isa oli aias toimetades põhjalik, tema mulle aiatöid õpetas ja mitte ainult rohimist. Räpinas õppisin aiandust, pärast kooli töötasin Sakus Juuliku katsebaasis ja mitu aastat hiljem sai minust Räpina Aianduskooli puuviljanduse õpetaja. Küll oli tore tahvlile kirjutada ja joonistada!
Näitusel on vaatamiseks viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamisega seotud lõbusad joonistused. Algajale aiapidajale võivad mõned pildid eksitavad olla, sest kõiki kujutatud olukordi või tegevusi päriselt ei ole. Loodan, mõni pilt paneb mõtlema, pakub rõõmu ja toob naeratuse näole.
Naljakuu näituse avamisel toimub joonistuste lahtiseletamine. Autori 38-aastane kogemus puuviljanduse õpetajana ja töö oma aias ning puukoolis annab ülevaate sellest, kui lõbus võib olla aiandusega tegelemine.
Sirje Tooding (Sirje Grünberg)
Ivar Raigi maalikogu, raamatu- ja medalinäitus
Kauaaegse Saku valla elaniku, majandusteadlase, poliitiku ja eduka spordimehe Ivar Raigi näitus tema maalikogust, publikatsioonidest ja medalitest.
Käsitöö läbi aegade
Esemete praegune omanik Tiina Vernik:
Need kaunid tikitud seinalinikud ja käterätikud olen saanud päranduseks sugulastelt Pärnumaalt.
Tean seda, et proua Asta tegi palju käsitööd sellel ajal kui ootas abikaasat Siberist tagasi. Ju see oli tollel ajal mõtteid rahustav tegevus ja ootamine oli ikka päris pikk. Ma ei mäleta, et oleksin neil kodus seinal näinud neid suuri sinisega tikutud seinalinikuid. Nn. ilu käterätik rippus tal köögis ja selle taga oli siis igapäevane käterätik. Lapsepõlvest mäletan veel, et suur seinalinik oli meie naabritel köögi seinas söögilaua taga.
Põlli olen samuti saanud siit ja sealt. Mõned põlled on samuti proua Asta omad. Ühe põlle kohta tean, et selle kandja oli pärit Hagerist. Ka minule tehti kunagi üks põll, mis tegelikult oli algselt laudlinik. Kuna valget põlle oli lapsele kiirelt vaja (1964), siis lahenduseks oligi kauni liniku pooleks lõikamine. See põll on meie näitusel põlledest viimane.
Laual on käterätik ja mustrileht. Mustrileht on saksakeelne ja aastast 1938. Kuuma triikrauaga pressiti muster kangale ja seejärel tikiti.
NÄITUS ON AVATUD E-R kl 10-19 KIISA VABAAJAKESKUSES APRILLIKUU LÕPUNI.
“Lihtsad vaibad”
Kangastelgedel kootud vaipade väljapanek.
Emakeelepäev
Kajamaa Kooli koolilaulu kirjutamise võistlus