Tiia Järvpõld on sünnitrauma tõttu erivajadustega väga tavaline, kuid samas väga eriline eesti naine. Tema käteks on tema jalad ja jalgadeks ratastool. Juba lapsest saadik on Tiia teinud ja toimetanud kõike jalgadega, ka joonistanud ja kirjutanud.
Tiia maalinäituse avamine on 2. märtsil kell 14.30. Kõik on oodatud.
Tiia toimetamisi ja maale saab näha nüüd juba 20 aastat peetud blogist: https://www.tiiajarvpold.ee/
Armas näituse külastaja!
Olen Külli Paltre, ametilt vabakutseline joogaõpetaja, kellele meeldib hobikorras maalida ja joonistada. Sündinud olen ma Haapsalus, kuid viimased 15+ aastat toimetan ja tegutsen pigem Saue ja Saku vallas.
Sel korral on tegu “kalendri näitusega”. 2026. aastaks sai loodud värviline A5 formaadis lauakalender pealkirjaga “Sel aastal valin rohkem…”, kus igasse kuusse mahub üks lauset lõpetav märksõna ja seda illustreeriv pilt. Neid samu pilte esitlen originaalis nüüd ka näitusel.
Kalendrist sai omamoodi “kaardi-kalender”, kus pildid on eraldi keeratavad ja hiljem hõlpsasti välja lõigatavad. Kui minu pildid Sind kõnetavad, saad kohapealt omale kalendri ka kaasa osta.
Toredat alanud aastat meile kõigile!
Külli ♥
www.joogarada.ee
Eneken Maripuu raamatuillustratsioonide näitusel “Tosin tervendavat taime” on pildid taimedest, mis on välja valinud raamatu autorid Ain Raal ja Kristel Vilbaste. Need väärt ravimtaimed on harilik angervaks, harilik astelpaju, jõhvikas, kummel, küüslauk, harilik leesikas, liivatee, harilik mänd, harilik saialill, siilkübar, teeleht ja harilik võilill.
Illustratsioonide autor Eneken Maripuu on skulptor, kuraator ja illustraator, lisaks ka Riisipere raamatukoguhoidja. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri eriala 2002 a. ja samas ka õpetajakoolituse kunsti ja kunstiajaloo erialal 2004 a. Näitustel osaleb alates 1998 a.
Eneken on end täiendanud Kenti Kunsti- ja Disainiinstituudis, Jyväskyla Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis loovteraapias ja Rahvakultuuri Keskuses kultuurikorralduses. Ta on töötanud Eesti Kunstiakadeemias joonistusõpetaja ja erinevate kursuste juhendajana, tegutsenud kuraatori ja kurtuurikorraldajana, osalenud näitustel ning skulptuurisümpoosionitel Eestis, Balti- ja Põhjamaades, Hiinas ning Austrias. (Info Eesti Kujurite Ühenduse lehelt)
KUMU kunstimuuseumi koopiamaali kursustel on aastate jooksul sündinud erakordselt palju Konrad Mägi (1878-1925) teoste koopiaid. Pole juhus, et just Mägi maalid on osutunud maalijate seas nii armastatuks — tema värviküllased, veidi muinasjutulised maastikud ja omanäolised portreed kutsuvad taaslooma ja avastama.
Selle näituse teosed viivad vaataja rännakule läbi Euroopa. Siin on kirkaid vaateid Itaaliast – Veneetsiast ja Caprilt, Eesti looduse motiive ning ilusaid inimesi poseerimas maastiku taustal. Koopiamaalijate rühmituse KUNSTIKOOBAS töödest õhkub sama tundlikkust ja austust, mis iseloomustas kunstnikku ennast.
Originaalid, mida hoiavad suure hoolega muuseumid ja erakogud, ei jõuaks kunagi tuletorni, koduloomuuseumi, rahvamaja ega rahvaraamatukogu seintele. Seepärast ongi nüüd kokku pandud just koopiate näitus – võimalus tulla lähemale Mägi maailmale kohtades, kuhu originaalid enam ei rända, kuid kus kunstnik on need kunagi maalinud.
Näitusega tähistasime ka olulist kuupäeva ajajoonel: 15. augustil 2025 möödus 100 aastat Konrad Mägi surmast. Selle sajandi jooksul on tema looming muutunud meie kultuurimälus asendamatuks. Käesolev näitus on austusavaldus kunstnikule, kelle värvid ja vormid elavad edasi ka tänastes maalijates.
Näitust tutvustava teksti koostas Kirsti Vainküla
*****
Rühmitus KUNSTIKOOBAS ühendab KUMU kunstimuuseumis toimuvatel koopiamaali kursustel osalenud harrastuskunstnikke ja nende sõpru. Kursustel on koopiamaalijaid juhendanud Malle-Reet Heidelberg.
Rühmitus on varem korraldanud näituseid Riisipere raamatukogus, Paide muusika- ja teatrimaja avatud galeriis, Hiiumaal Sõru muuseumis, ministeeriumide ühishoones ja Nõmme kultuurikeskuses Tallinnas, Tallinna botaanikaaia palmimajas ning Vilsandi tuletornis.
Näitusel „Konrad Mägi koopiad“ Saku raamatukogus osalevad:
Käärt Aru
Liivi Ermas
Elen Hallik
Jana Hallop
Malle-Reet Heidelberg
Liivi Karpištšenko
Katrin Kullasepp
Anne-Lii Molis
Siiri Ristikivi
Anne Roost
Katrin Saareväli
Alar Teras
Annela Tiitson
Maarja Kändmaa on Saku Gümnaasiumi õpetaja, kes pühendab oma vaba aja sellele, mis on talle tõeliselt südamelähedane – käsitööle.
Käsitööga on ta tegelenud juba 8-aastasest saati ning ei pelga siiani katsetada uusi tehnikaid ja mustreid.
Näitusel on välja pandud valik tema mitmekülgsest loomingust: õrnadest pärlitöödest kuni pehme villani.
Nimekollid sündisid välja nimest. Nii nagu munast kooruvad tibud. Kõigepealt oli nimi, mille juurde tuli peegeldus.
Kokku tekkis kujund ja iga kujund sai omale isevärki näo. Mõni kujund sai ka käed, jalad, värvid.
Nimekollid on ühed naljakad ja sõbralikud kollid. Nad aitavad pikki ja raskeid sõnu kokku lugeda. Kui lugemine tundub raske, siis võib vahepeal kolle vaadata ja tuju läheb kohe heaks.
Kui sa kolliga hästi läbi saad, siis ta võib sulle ka oma nime öelda.
Nimekollide meistrid on Kurtna kooli 4. a klassi õpilased koos õpetaja Ülle Allikuga.
Vaatlen, näen ja talletan.
Olen kunstiõpetaja Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolis. Joonistamise, joonestamise ja tööõpetuse eriala lõpetasin Tallinna Pedagoogilises Instituudis 1991.a. Lisaks olen erinevatel kursustel ja iseseisvalt täiendanud end maali, graafika, portselanimaali, arvutigraafika ja
kujunduse ning fotograafia vallas.
Mulle meeldib liikuda looduses ning püüda hetki, valguse mängu ja muutumist ajas. Maastikest on minu jaoks eriline koht rabadel ja merel. Rabad lummavad oma avaruse ja näiva avatusega olles samas müstilised, ürgsed ning kättesaamatud. Rabas tundub aeg seisvat, liikudes hoopis teises dimensioonis kui oleme harjunud igapäevaselt.
Anne Aaspõllu
maalid: www.anneaas.blogspot.com
fotod: www.annepilt.blogspot.com
kontakt: aaaspollu@gmail.com
Õpilaskonkursi parimate tööde näitusel saab näha noorte loodud kujundusi vinüülplaatidele.
Eesti Kunstikoolide Liit, klubi ProCultura ja Lihula Muusika- ja Kunstikool korraldasid muusikahuvilistele õpilastele üle eestilise helikandjate ümbriste kujundamise konkursi, kuhu laekus kokku 492 tööd. Võistlus toimus kolmes vanuseklassis (7-11, 12-15, 16-19 eluaastat) ning kahes kategoorias – kindla artisti plaat ning välja mõeldud artisti (või enda) plaat.
Konkursi žürii koosseisu kuulusid muusikud Argo Vals ja Ewert Sundja, muusik ja kommunikatsiooniekspert Heiko Leesment, muusikakriitik ja ajakirjanik Siim Nestor, graafik Anu Juurak, disainer Hannes Paesoo ning Eesti Kunstikoolide Liidu Noorteühenduse liige Lisethe Niilus.
Näitust saab uudistada oktoobri lõpuni.
Õpilaskonkursi ”Helikandja nägu” parimate tööde näitusel saab näha noorte loodud kujundusi vinüülplaatidele.
Eesti Kunstikoolide Liit, klubi ProCultura ja Lihula Muusika- ja Kunstikool korraldasid muusikahuvilistele õpilastele üle eestilise helikandjate ümbriste kujundamise konkursi, kuhu laekus kokku 492 tööd. Võistlus toimus kolmes vanuseklassis (7-11, 12-15, 16-19 eluaastat) ning kahes kategoorias – kindla artisti plaat ning välja mõeldud artisti (või enda) plaat.
Konkursi žürii koosseisu kuulusid muusikud Argo Vals ja Ewert Sundja, muusik ja kommunikatsiooniekspert Heiko Leesment, muusikakriitik ja ajakirjanik Siim Nestor, graafik Anu Juurak, disainer Hannes Paesoo ning Eesti Kunstikoolide Liidu Noorteühenduse liige Lisethe Niilus.
Näitust saab uudistada septembri lõpuni.
Linda Rooba ( 15) on Kajamaa kooli õpilane. Markerikunsti avastas Linda 2025. hilistalvel eluliste asjaolude kokkulangemise tõttu. Enamus töid on inspireeritud noori köitvast
muusikast ja muusikutest. Nii sündis esimesena joonistus villemdrillemist,
keda Linda fännab, edasi tuli Tommy Cash, kes oli kuulsaks laulnud piimavahuga
espresso. Kõik tuntud näod joonistustel kuuluvad nendele artistidele, kelle
muusika Lindale meeldib või kellega ta on isiklikult kohtunud – igaüks, keda
joonistustel on kujutatud, on Linda jaoks oluline.
Näitus on üles pandud Saku Toomase kiriku trepigaleriis. Näitust saab külastada kiriku lahtioleku aegadel.
On neid, keda tõmbab meri ja on neid, keda kisub metsa. Ise olen olnud rohkem metsa poole. Viimastel aastatel aga olen palju liikunud sooradadel.
Selle näituse pildid ongi tehtud enamasti Lõuna-Kõrvemaa soodes. See on mu elupaigale Paides lähim loodusmaastikuala, kus leidub erinevaid sootüüpe, suuri ja väikeseid soosaari, jõgesid ja allikaid. Need paigad meeldivad huntidele ja põtradele, kotkastele ja tetredele. Ning mulle samuti.
Tähtis on ära tunda enda jaoks omane. See aitab hoida meelerahu ja vältida tühja rabelemist. Olen päris mitmel korral, kas mõne rabasaare servas murakaid korjates või üle soolageda suusatades, tundnud end ühtäkki, justkui ilma kindla põhjuseta, õnnelikuna. Ju on olnud õige tegevus, sobiv keskkond. Ja rohkem pole õnneks vajagi.
Ingmar Muusikus
Valik Enn Soosaarele (1937-2010) kuulunud eelmisel sajandil välja antud kartograafilisest materjalist.
Näitusel on eksponeeritud turismi- ja maakaardid ning linnaplaanid pärinevad algupäraselt ilmselt Enn Soosaare isalt, Albert Soosaarelt (1906-1995), kes oli eesti vaimulik. Ta ordineeriti 18. veebruaril 1934 õpetajaks ja aastatel 1941-1967 oli ta Hageri Lambertuse koguduse õpetaja ning aastatel 1967-1986 Tallinna Jaani koguduse õpetaja.