Kas tehisaru saab laste soovidest aru? Uus Eesti pühadeanimatsioon räägib robotitest, sõprusest, sokkidest ja perekonnast. Lühifilm „Peetrikese jõulurobot“ linastub koos lühianimatsiooniga “Kadunud sokid”
Uus pühadeanimatsioon „Peetrikese jõulurobot“ on lugu poisist, kes peab peatama hirmsa robot-jõuluvana, enne kui laste jõulud igaveseks peedised on. Peetrike sõidab perega pühadeks maale, kus kohtub enda kambajõmmidega. Kuid rõõm taasnägemisest jääb üürikeseks, kui selgub, et pühad on kaaperdanud õudne robot-jõuluvana, kes laste kingisoovid vussi keerab. Olukorra teeb veelgi keerulisemaks peetide pealetung. Filmis kõlab Paul Oja ja Genka originaalmuusika ning mitmeid spetsiaalselt filmile kirjutatud laulunumbreid, mida esitavad animatsiooni tegelaste häälnäitlejad Mari Jürjens, Mikk Jürjens ning Märt Avandi. Režissöör on Mikk Mägi (“Peetrikese jõulurobot”, “Pilt, mis öösel liigutas”, “Vanamehe film”).
Lühianimatsiooniga “Peetrikese jõulurobot” linastub Eesti Filmi- ja Teleauhindadel parima animafilmi auhinna saanud „Kadunud sokid“, mis on võitnud rahvusvaheliselt juba üle 20 festivali- ning publikuauhinna. Animatsioonis “Kadunud sokid” tuleb Pillel kaitsta sokkide voodialust pesa robottolmuimeja ja perekass Peekoni eest. Filmis annavad rõõmsatele tegelastele hääle Eesti näitlejad Vega-Freya Luus, Priit Pius, Liis Remmel ning Jan Uuspõld. Režissöör on Oskar Lehemaa (“Kadunud sokid”, “Karv”).
Animatsioon “Peetrikese jõulurobot ja kadunud sokid” on pööraselt naljakas ja pühade meeleolu kandev muusikaline seikluslugu kogu perele.
Produtsent on Kristel Tõldsepp (“Sipsik”, “Kaka, kevad ja teised”), tootja A Film Eesti. Film “Peetrikese jõulurobot ja kadunud sokid” linastub kinodes üle Eesti 5. detsembrist. Levitab ACME Film.
Abielupaar Haide ja Toomas on näitlejad. Neil on palju fänne ja oma teatrimaja. 20 aastaga on nad jõudnud omaloodud tegelaskujudega – klounipaar Piip ja Tuut – Eesti perede südameisse. Aga ka klounidel on lapsed. Vanem tütar Emma astub oma vanemate jälgedes ning tegeleb pühendunult teatriga. Kodus on ta pidanud tihti kandma emarolli, hoolitsedes noorema venna ja õe eest. Siim armastab üle kõige filme ja legosid, kuid autism ei lase tal iseseisvat teismeliseelu elada. Temaga hakkama saamine nõuab kogu perelt tõelist žongleerimisoskust. Anni sooviks väga, et nende vanematel oleks normaalne töö ja ta saaks endale päris oma lemmiklooma lubada.
Oma ameti tõttu on vanemad sageli kodust ära ning lapsed peavad pere pisikeses kahetoalises korteris ise hakkama saama. Iga kord, kui tuleb taas minna tegema tööd, mida Haide ja Toomas armastavad – tõmmata selga kostüüm, maalida nägu pähe ning astuda lavale, et rõõmustada publikut – kasvab ühtlasi ka süütunne kaotatud aja pärast ning hirm läbipõlemise ees.
Kuidas kindlustada oma lastele tulevik, ülal pidada oma teatrimaja ja teha seda kõike koos? See on lugu särast silmades ja pisaratest põskedel, mis puudutab igat perekonda.
Režissöör: Heilika Pikkov, Liina Särkinen
Tootja: Silmviburlane
83 min
Täispilet 6 eurot
Sooduspilet 5 eurot
Piletid müügil kohapeal sularahas
IT-spetsialist Taavi (Märt Pius) ja tema õpetajast abikaasa Liisa (Steffi Pähn) on ootamatult vastamisi küsimusega: mida teha, kui ühel hommikul on pangakontol absurdselt suur rahasumma – ei vähem ega rohkem kui 50 miljonit.
Muhe komöödia sellest, kuidas raha võib inimesi muuta, või siis näitab ta üsna täpselt, milline sa juba olid.
”Momiji – Jaapani sügis Eestis 2025“
Jaapani filmipäevad on tagasi!
Film “Peaaegu ime” (Jaapan 2019)
Komöödia, Draama
Film on jaapani keeles inglisekeelsete subtiitritega.
Kohmakas poiss Machida, kellel on annet inimesi armastada, hakkab küsima, mida “armastus” tegelikult tähendab. Liigutav lugu puhtast ja õrnast noorusest.
🍁”Momiji – Jaapani sügis Eestis 2025“🍁
Jaapani filmipäevad on tagasi!
Film “Okko külalistemaja” (2018, Jaapan)
Režissöör: Kitarô Kôsaka
Film on jaapani keeles inglisekeelsete subtiitritega.
Pärast vanemate kaotust töötab noor Okko usinalt väikese majutuskoha perenaisena kuumaveeallikate hotellis. Südamlik lugu, mis on täis naeru, pisaraid ja vaime.
“Minu pere ja muud klounid” on ilmselt aasta parim Eesti dokk.
Tristan Priimägi
Abielupaar Haide ja Toomas on näitlejad. Neil on palju fänne ja oma teatrimaja. 20 aastaga on nad jõudnud omaloodud tegelaskujudega – klounipaar Piip ja Tuut – Eesti perede südameisse. Aga ka klounidel on lapsed.
Vanem tütar Emma astub oma vanemate jälgedes ning tegeleb pühendunult teatriga. Kodus on ta pidanud tihti kandma emarolli, hoolitsedes noorema venna ja õe eest. Siim armastab üle kõige filme ja legosid, kuid autism ei lase tal iseseisvat teismeliseelu elada. Temaga hakkama saamine nõuab kogu perelt tõelist žongleerimisoskust. Anni sooviks väga, et nende vanematel oleks normaalne töö ja ta saaks endale päris oma lemmiklooma lubada.
Oma ameti tõttu on vanemad sageli kodust ära ning lapsed peavad pere pisikeses kahetoalises korteris ise hakkama saama. Iga kord, kui tuleb taas minna tegema tööd, mida Haide ja Toomas armastavad – tõmmata selga kostüüm, maalida nägu pähe ning astuda lavale, et rõõmustada publikut – kasvab ühtlasi ka süütunne kaotatud aja pärast ning hirm läbipõlemise ees.
Kuidas kindlustada oma lastele tulevik, ülal pidada oma teatrimaja ja teha seda kõike koos? See on lugu särast silmades ja pisaratest põskedel, mis puudutab igat perekonda.
Režissöörid: Heilika Pikkov, Liina Särkinen
Produtsent: Ülo Pikkov
Operaatorid: Taavi Arus, Heilika Pikkov
Monteerijad: Madli Lääne, Heilika Pikkov, Liina Särkinen
Helilooja: Ann Reimann
Helirežissöör: Horret Kuus
Tootjafirma: Silmviburlane
Toetajad: Eesti Filmi Instituut, Kultuurkapital, Saarte Filmifond
“Minu pere ja muud klounid” on ilmselt aasta parim Eesti dokk.
Tristan Priimägi
Abielupaar Haide ja Toomas on näitlejad. Neil on palju fänne ja oma teatrimaja. 20 aastaga on nad jõudnud omaloodud tegelaskujudega – klounipaar Piip ja Tuut – Eesti perede südameisse. Aga ka klounidel on lapsed.
Vanem tütar Emma astub oma vanemate jälgedes ning tegeleb pühendunult teatriga. Kodus on ta pidanud tihti kandma emarolli, hoolitsedes noorema venna ja õe eest. Siim armastab üle kõige filme ja legosid, kuid autism ei lase tal iseseisvat teismeliseelu elada. Temaga hakkama saamine nõuab kogu perelt tõelist žongleerimisoskust. Anni sooviks väga, et nende vanematel oleks normaalne töö ja ta saaks endale päris oma lemmiklooma lubada.
Oma ameti tõttu on vanemad sageli kodust ära ning lapsed peavad pere pisikeses kahetoalises korteris ise hakkama saama. Iga kord, kui tuleb taas minna tegema tööd, mida Haide ja Toomas armastavad – tõmmata selga kostüüm, maalida nägu pähe ning astuda lavale, et rõõmustada publikut – kasvab ühtlasi ka süütunne kaotatud aja pärast ning hirm läbipõlemise ees.
Kuidas kindlustada oma lastele tulevik, ülal pidada oma teatrimaja ja teha seda kõike koos? See on lugu särast silmades ja pisaratest põskedel, mis puudutab igat perekonda.
Režissöörid: Heilika Pikkov, Liina Särkinen
Produtsent: Ülo Pikkov
Operaatorid: Taavi Arus, Heilika Pikkov
Monteerijad: Madli Lääne, Heilika Pikkov, Liina Särkinen
Helilooja: Ann Reimann
Helirežissöör: Horret Kuus
Tootjafirma: Silmviburlane
Toetajad: Eesti Filmi Instituut, Kultuurkapital, Saarte Filmifond
Ühemõõtmeline mees (2025)
Draama, Põnevik
Alla 12. a keelatud
Andres Puustusmaa värskeim film „Ühemõõtmeline mees“ on kaasahaarav ja mõjuv spioonipõnevik, milles teevad kaasa meie tipp-näitlejad.
Loo peategelane Raul (Juhan Ulfsak) elab halli elu, proovides jääda kõikjal nähtamatuks. Tema isa (Mait Malmsten) on endine KGB ohvitser, kes on hävitanud patoloogilise armukadedusega oma naise (Jaanika Arum) elu ja kujundanud pojast riigireeturi. Aastaid on Rauli vaevanud teadmatus emast ja aastaid on ta kuuleka „kullerina“ jätnud peidikutesse riiklike saladustega informatsiooni.
Viimaselt ülesandelt koju minnes, satub Raul tänaval peale jõhkrale peksmisele. Ohver on hiinlanna (Yang Ge), kelle mees on hoole alla võtab ja algab nende kahe ühise keele otsimine ja teekond Hiina.
Filmi tegevus toimub paralleelselt 80ndatel, 90ndatel ja tänapäeval. Lapseea Rauli rollis teeb suurepärase soorituse Leonard Puustusmaa, noormehe eas Rauli kehastab Franz Malmsten.
Andres Puustusmaa („Kohtunik“, „Rohelised kassid“, „Punane elavhõbe”, “18-14”) sõnul on pealkiri laenatud Herbert Marcuse raamatult. See on film sellisest inimesest, kes on ära kadunud põlvkondade vahele.
Film on saksa keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega.
Lavastaja: Silvio Soldini
Osades: Elisa SchlottMax RiemeltAlma Hasun
Sügis 1943. Noor Rosa põgeneb pommitamise rahe all olevast Berliinist, jõudes väikesesse isoleeritud külla idapiiri lähedal. Just siin elavad tema abikaasa vanemad ja siia on tal mees palunud varjule tulla, kuni ta naaseb.
Peatselt avastab Rosa, et näiliselt rahulikus külas on saladus – sellega piirnevas metsas on Hitleri peakorter Hundipesa. Füürer näeb igal pool vaenlasi, tema kinnisideeks on mürgitamine. Ühel hommikul viiakse Rosa koos teiste noorte külanaistega maitsma talle valmistatud toitu. Surmahirm ja nälg paneb nad looma omavahelist liitu, sõprussuhteid ja salajasi pakte.
Berliini elanik Rosa näeb vaeva, et teda aktsepteeritaks. Kui ta aga lõpuks umbusalduse seljatab, juhtub midagi, mis paneb teda end süüdi tundma. Üks SS-i ohvitser äratab temas armastuse, vaatamata igasugusele ratsionaalsusele ja vastu enda tahtmist. Või on see lihtsalt vajadus, et tunda end elavana.
Põhineb sama nimega bestselleril, mille autoriks on Rosella Postorino.
Katkisest perest pärit Paul asub ajutiselt elama võõrasse linna, kus ta hakkab aga enese kehtestamise nimel järjest valesid otsuseid tegema. Tema vältimatut allakäiku takistab aga üks kummaline puudega mees…
Liigutav draama lubab kaasa elada keerulistele peresuhetele, lapsepõlve valudele ja ootamatu sõpruse tähendusele, pakkudes emotsionaalset teekonda, kus omal kohal on ka terav, kuid südamlik huumor.
Tähelepanu! Film on mittesoovitav alla 12-aastastele!
Selles filmis kujutatakse ühe lastekamba tegemisi nii nagu see oli selle sajandi esimesel kümnendil ükskõik millises Eesti väikelinnas.
Noorte näitlejate kehastatavad tegelased selles filmis ropendavad, tarvitavad alkoholi, nuusutavad liimi, kaklevad ja teevad palju muudki, mis on lapsevanematele ikka ja jälle muret valmistanud.
Tegijate eesmärgiks on see, et lapsed ja lapsevanemad saaksid filmis nähtut üheskoos arutada. Et see diskussioon saaks sündida, peaksid seda filmi vaatama nii lapsed, kui ka lapsevanemad.
Kui näitleja Jan Uuspõld peab filmima oma suvearmukese Britta ilusalongile promovideot, helistab talle ametlik abikaasa ja paneb ta fakti ette: mees peab koju tulema ja kõik mahalaristatud rahad tagasi teenima. Kuna Jan teeb alati nii nagu naised tahavad, hakkab ta kimbatavast olukorrast väljapääsu otsima. Lahenduseks näib olevat osaleda oma elust rääkiva filmi uusversioonis. Paraku otsustab lavastaja kehva avaliku mainega Jani kõrvale lükata. Nii ei jää mehel muud üle kui käima tõmmata suvetuur iseendaga peaosas. Aga sellega läheb nagu ikka – elu on see, mis juhtub siis kui sul on parimad kavatsused. Oma pika kodutee käigus kohtub Jan muuhulgas seksguru, meesõiguslaste, maaniliste fännide ja Looja endaga. Ta saab alandatud ja ülendatud, et leida endas üles midagi, millest ta pole seni teadlik.
Andres Maimik ja Rain Tolki kirjutatud ja lavastatud teekonnakomööda “Jan Uuspõld läheb koju” on järg menufilmile “Jan Uuspõld läheb Tartusse”. See on ajastukroonika, kus sähvatavad nii tähed kui tähekesed, tänast päeva iseloomustavad tegelaskujud, aga ka ajatud küsimused.
”Momiji – Jaapani sügis Eestis 2025“