Muusikateraapia töötuba

JÄÄB ÄRA!

 

Vaimse tervise päev Sakus

Kogukond, juured ja muusika – looduslikud ärevuse leevendajad

🕚 11:00 – 12:30 Ruum 221

Muusikateraapia töötuba peredele “Koosolemine muusikas”

Kas soovid koos oma perega kogeda midagi, mis loob rõõmu, lähedust ja kuuluvustunnet?
Vaimse tervise päeval ootame Sind ja Su peret muusikateraapia töötuppa, kus muusika aitab meil üksteist paremini märgata, kuulata ja väärtustada.

• avastame, kuidas muusika võib tugevdada peresuhteid ja luua ühist rõõmu;
• mängime pillidega ja loome oma pere ainulaadse helimaastiku;
• räägime pereväärtustest ja peretraditsioonidest, mis annavad meile juured ja turvatunde;
• kogeme muusika salakeelt, mis aitab kasvatada usaldust, sidet ja ühtekuuluvust.

See on aeg, kus nii lapsed kui vanemad saavad ühiselt avastada oma peret uuel moel – mänguliselt, loovalt ja rõõmsalt. Töötuppa on oodatud isad, emad ja lapsed igas vanuses.
Hind perele 20.-

🕑 14:00 – 15:30 Ruum 221

SOMA hingamine ja muusikaline rännak „Hingamine, heli ja liikumine – sisemine vabadus ja rahu“

Teises töötoas ootab Sind eriline rännak, kus ühendame hingamise, liikumise, mantrad ja gongide
helid. See on aeg, kus saad lasta pingetel hajuda ning siseneda sügavamasse kontakti iseendaga.

• Avame keha liikumise ja lihtsate harjutustega, et energia saaks voolata vabamalt;
• Laulame mantrat, et tuua meel südamesse ja luua ühendus rühma ühise väega;
• Praktiseerime SOMA hingamist, mis tasakaalustab närvisüsteemi, tõstab energiat ja loob kerguse;
• Lubame helidel kanda – gongide ja muusikaliste instrumentide vibratsioonid aitavad kogemust integreerida ning süvendavad rahu- ja tervenemistunnet.

See on rännak, mis viib sind peast kehasse, mürast vaikusesse ja pingest sügavasse lõdvestusse. Oodatud on kõik, kes soovivad kogeda iseenda sisemist selgust ja hingamise väge. Eelnev kogemus ei ole vajalik – piisab avatusest ja valmisolekust lubada endal lihtsalt olla.

Riietu mugavalt, et saaksid vabalt liikuda ja lõdvestuda.
Kaasa võta matt ja pleed, et lõpus gongihelide saatel täielikult sisse vajuda. Ka veepudel.
Hind 15.-

Töötubade läbiviijad:


Psühholoog-muusikaterapeut MERLE HILLEP

Kahekümne aasta jooksul olen oma töös ühendanud teaduspõhised lähenemised nagu psühholoogia, muusikateraapia, IFS, trauma- ja kehatöö holistiliste praktikatega – SOMA hingamine, jooga, energia meditsiin, teadvelolek ja budistlikud praktikad. Kõik see sulandub ühtseks tervikuks – elavaks, intuitiivseks ja kehastunud rännakuks – meetodiks, mida nimetan polüteraapiaks.

Sinu vajadusi ei suruta kindlasse vormi. Vastupidi – me kuulame koos, mida ütleb Su keha, mida sosistab Su närvisüsteem, millest räägib Su hing ja mis vajab häält.
Kui oled valmis lahti laskma vanadest mustritest, katsetama uusi lahendusi ja olema järjepidev, et teha ruumi uutele loomistele ja rõõmule – siis on see ruum loodud just Sulle!


Muusika- ja pereterapeut KAILI INNO

Minu teekond muusikateraapias on kestnud üle kahekümne aasta. Olen töötanud väga erinevate inimestega – lastest täiskasvanuteni, üksikisikutest peredeni. Muusika on minu jaoks keel, mis aitab luua sidet, avada tundeid ja tugevdada suhteid seal, kus sõnadest võib puudu jääda. Pereterapeudina olen õppinud nägema, kui oluline on iga pereliikme hääl – nii otseses kui ka sümboolses mõttes. Muusika loob ruumi, kus pered saavad märgata üksteist uuel moel, tuua nähtavale oma tugevused ja leida lahendusi keerukatele olukordadele. See teeb minu töö eriliseks ja annab sügava usu, et hooliv ja toetav koosolemine aitab terveneda.

Jõulukaunistuste töötuba Kiisal

Ka sellel aastal teeme Kiisal jõulukaunistusi!

Meisterda jõulupärg, tee küünlaümbris või lauaseade.

Osalustasu on 25€, mis sisaldab kõiki materjale pärja toorikust kaunistusteni.

Osalemissoovist kirjuta Sigrid Kiple <sigrid.jaanis.001@mail.ee> või vajuta nuppu registreeri

NB! Kui soovid tulla koos lapsega, siis ka laps tuleb registreerida.

Helikandja nägu vol2 

”Helikandja nägu” vol2

Õpilaskonkursi  parimate tööde näitusel saab näha noorte loodud kujundusi vinüülplaatidele.

Eesti Kunstikoolide Liit, klubi ProCultura ja Lihula Muusika- ja Kunstikool korraldasid muusikahuvilistele õpilastele üle eestilise helikandjate ümbriste kujundamise konkursi, kuhu laekus kokku 492 tööd. Võistlus toimus kolmes vanuseklassis (7-11, 12-15, 16-19 eluaastat) ning kahes kategoorias – kindla artisti plaat ning välja mõeldud artisti (või enda) plaat.

Konkursi žürii koosseisu kuulusid muusikud Argo Vals ja Ewert Sundja, muusik ja kommunikatsiooniekspert Heiko Leesment, muusikakriitik ja ajakirjanik Siim Nestor, graafik Anu Juurak, disainer Hannes Paesoo ning Eesti Kunstikoolide Liidu Noorteühenduse liige Lisethe Niilus.

Näitust saab uudistada oktoobri lõpuni.

Etendus TASUJAD ja valimisliitudega arutelu

Sündmus jääb ära. Vabandame.

 

LAVASTUS ON PÜHENDATUD OMAVALITSUSE VALIMISTELE!
☆ ETENDUSELE JÄRGNEB VALIMISLIITUDEGA ARUTELU ☆

Kiisa näitetrupi etendus Mehis Pihla “Tasujad”

Sotsiaalkriitiline märul Bornhöhe ainetel.

Mehis Pihla (“Rahamaa” autor) “Tasujates” tegutsevad tuntud kuulsuse narride järeltulijad Tatikas jr jr ja Vesipruul jr jr, kes end ajakirjanduses ja tagatubades kui kalad vees tunnevad. Siiski ei kulge kõik nende plaani kohaselt. Kui spinndoktor keerab rahva seas üles Bornhöhe tasuja-sündroomi, pannakse ka Tatika ja Vesipruuli saatus noaterale. Millega märul lõpeb, jääb publiku otsustada – kas haarata hangu järele või leida ühine rütm ja jätkata lõputut tantsu omaenda naba ümber.

Mängivad:
Ekspert-1 – Kristi Hunt
Ekspert-2 – Karolin Rohula
Ekspert-3 – Merilin Rohula
Vesipruul jr jr – Keio Lipetski
Tatikas jr jr – Risto Kõresoo
Juhe – Karolin Rohula
Tubli – Killu Künnap
Boss 1- Rita Bergman
Boss 2 – Aili Klein
Dr Spinn – Kristi Hunt
Ehitaja – Keio Lipetski
Tädi Maali – Kristi Hunt
Tavaline mees – Karolin Rohula
Tavaline naine – Merilin Rohula

Lavastaja: Katrin Nielsen
Lavakujundus: Teele Kängänen
Kostüüm: Kristi Hunt
Video: Anke Leen Mikk
Heli ja valgus: Alari Volf

Kiisa näitetrupp on on tegutsenud erinevate poliitiliste režiimide all, läbi aegade ellu jäänud ja aitab rahval peeglit nina ees hoida.

NB! Nõrganärvilistel palume koju jääda.

Meelelahutuslik MELOMÄNG vol.2

Meelelahutuslik muusikaviktoriin MELOMÄNG, koos live bändiga! VOL.2

Mõnusas lounge stiilis, kohviku ja muusikaliste vahepaladega mälumänguõhtu kõigile muusikasõpradele. Tule kaasa elama või registreeri osalema ☝ Üllatused ja auhinnad!

Õhtu külaline KRISTJAN KASEARU
Mängu juhib Kristo Kuuse
Live bänd : ESTO LIBRE : Tõnno Piigli, Andrus Rannääre, Uku Vasemägi, Indrek Poolak, Kait Kuus

Kostitab Kuslapite suhkrupagarid kohvik

Järgmised Melomängud:
R 21. november
R 19. detsember

VOL.1 klipp

Ühemõõtmeline mees

Ühemõõtmeline mees (2025)
Draama, Põnevik
Alla 12. a keelatud

Andres Puustusmaa värskeim film „Ühemõõtmeline mees“ on kaasahaarav ja mõjuv spioonipõnevik, milles teevad kaasa meie tipp-näitlejad.

Loo peategelane Raul (Juhan Ulfsak) elab halli elu, proovides jääda kõikjal nähtamatuks. Tema isa (Mait Malmsten) on endine KGB ohvitser, kes on hävitanud patoloogilise armukadedusega oma naise (Jaanika Arum) elu ja kujundanud pojast riigireeturi. Aastaid on Rauli vaevanud teadmatus emast ja aastaid on ta kuuleka „kullerina“ jätnud peidikutesse riiklike saladustega informatsiooni.

Viimaselt ülesandelt koju minnes, satub Raul tänaval peale jõhkrale peksmisele. Ohver on hiinlanna (Yang Ge), kelle mees on hoole alla võtab ja algab nende kahe ühise keele otsimine ja teekond Hiina.

Filmi tegevus toimub paralleelselt 80ndatel, 90ndatel ja tänapäeval. Lapseea Rauli rollis teeb suurepärase soorituse Leonard Puustusmaa, noormehe eas Rauli kehastab Franz Malmsten.

Andres Puustusmaa („Kohtunik“, „Rohelised kassid“, „Punane elavhõbe”, “18-14”) sõnul on pealkiri laenatud Herbert Marcuse raamatult. See on film sellisest inimesest, kes on ära kadunud põlvkondade vahele.

Agulihärrad

Agulihärrad. Sõnalis-muusikalised vested inimloomuse ainetel.

Inimene on ülepeakaela üks väga huvitav nähtus. Võiks lausa öelda, et mõistatus.  Agulihärrad Argo Aadli ja Indrek Ojari on võtnud lahata kõige tähtsamad küsimused siin elus. Kes see inimeseloom õieti on? Millest tema koosneb? Miks on tema selline nagu tema on? Ja mis asja tema siin maamuna peal ajab? Ja nüüd kutsuvad nad kõiki huvilisi kokku, et oma põhjalike analüüside tulemusi lahkesti jagada. Ettekandmisele tulevad mitut-setut sorti näitlikustamised. Ja kavas on ka mõningad lihtsad ja lustakad vigurdused inimloomuse ainetel.

“Agulihärrad. Sõnalis-muusikalised vested inimloomuse ainetel” on lustakas kontsert-etendus, mille autorid on saanud inspiratsiooni 1930. aastatest, mil Eesti Wabariigi pealinnas oli piir teatri ja restorani vahel üpriski hägune, sest pärast õhtuse etenduse lõppu suundusid nii mõnedki armastatud näitlejad populaarsetesse lokaalidesse, et lõbustada seal oma austajaid kõikvõimalike laulu-, tantsu- ja naljanumbritega. Ka andekaid ooperi- ja operetitähti võis järgmisel hetkel näha rahvahulkade ees kõikvõimalike pila- ja pilkelaule esitamas.

Agulihärrade poolt tulevad ettekandmisele laulud, mida tol ajal esitasid näiteks Aleksander Arder, Benno Hansen, Paul Mets, Agu Lüüdik, Riina Reinik, Aarne Viisimaa, Ants Eskola, Kivilombi Ints ja teised.

Laval ARGO AADLI (Tallinna Linnateater) ja INDREK OJARI (Tallinna Linnateater)
Dramaturg ja lavastaja Diana Leesalu (Tallinna Linnateater)
Laulude arranžeerija Jaak Jürisson

Teater KilK

Tuljak 55!

Saku segakoor Tuljaku 55. juubelikontsert

Veljo Tormise pulmalaulude lavastuslik kontsertetendus
„Seitseteist Eesti pulmalaulu” ja „Kihnu pulmalaulud”
ning Eesti koorimuusika klassikat

Lavastaja Anne Türnpu
Dirigent Killu Rikker

Päkapikkude jõuluootus

Jõulumuinasjutt “Päkapikkude jõuluootus” viib lapsed otse päkapikkude koju.
Väikeste vaatajate ees rullub lahti armas jõuluhõnguline muinasjutt, mis täidab ka kõige pisemate südamed põneva ootusega.

Päkapikke tahab ju näha igaüks. Lapsed tahavad teada,kuidas päkapikud kõike märkavad ja teadmisi omandavad. Milline on päkapikkude elu enne jõule?
Seda kõike saadki teada,kui tuled vaatama meie jõulumuinasjuttu.

Soovituslik vanusele alates 3 eluaastast.
Lavastaja Kadri Paldra

Esietendus 25. november 2025 Viljandi Sakala Keskuses

Dara Savinova ja Saku Mandoliinid

ORKESTER SAKU MANDOLIINID

Mezzo-sopran DARA SAVINOVA

Rahvusooper Estonia orkesti OOOPER-KVARTETT

Kõlavad ooperiaariad ja kaunis klassika – Mozart, Bizet, Bach, Grieg, Sumera, Sisask jt.

Parandustuba “Lapp, laast, lõng”

Keldris, ruumis 024 ja 004 (puutöö klass)

Kas sul on kodus katkine ese, mis ootab parandamist?
Tule Parandustuppa ja õpi, kuidas lihtsate nippide ja tööriistadega oma asju taas kasutuskõlblikuks muuta.

  • Parandame riideid
  • Hoiame koos keskkonda ja säästame raha
  • Remondime toole ja teisi väikseid puitesemeid

👉 Tule kohale – too kaasa parandamist vajav asi või lihtsalt uudishimu!
Koos on lihtsam, lõbusam ja loovam.

„Eesti mees ja tema naine“

Etendus on vaheajaga ja kostitab Kuslapite kohvik

Lavastus keskendub Eesti mehe ja naise suhetele. Ritta seatakse hulganisti kõnekaid fakte. Näiteks, kas teadsite, et Eestimees räägib keskmiselt 2000, naine aga 7000 sõna päevas? Või seda, et Eesti naise vannitoas on keskmiselt 437 eset ning 71% nende esemete nime ega otstarvet mees ei tea?
“Teemasid, mida Eesti mehe kontekstis kajastada, on veel palju,“ ütleb Seeman. ”Mehe suhe naisega, tema kirg kollektsioneerimise vastu, hobid, sõbrad jne.”

Autor ja lavastaja Tiit Palu

Saamisloost
2011. aastal esietendus Sepo Seemani monolavastus „Eesti mees ja tema poeg“. Selles on jutuks Eesti mehe hool ja mure oma pere ja järeltulijate pärast. Kohe sai selgeks, et teemasid, millest Eesti mehe seisukohast, vaatenurgast ja puutepunktist rääkida, on rohkemgi. Kõige pakilisem oli loomulikult Eesti mehe ja tema naise teema. Nüüd on see siis publikuküps. Selle lavastuse tegijaid ühendab usk mehe ja naise teineteist täiendavasse väesse.
Järgmistel hooaegadel on plaanis uurida lähemalt ka Eesti mehe ja tema sõbra, Eesti mehe ja tema auto ning Eesti mehe ja tema mündikogu suhteid ja tähendust.
Oleme veendunud, et see lavastus teeb maailma paremaks.

Huvitavaid fakte:

Eesti mees kingib oma naisele lilli keskmiselt 0,8 korda aastas.
Eesti naine loeb aastas keskmiselt 2,9 luuleraamatut.
Eesti meestest 78 % on ülekaalulised.
Tavaliselt alustavad vestlust mehed, aga naised lõpetavad selle.
97 % Eesti meestest on abielus Eesti naistega.
87 % Eesti naistest on abielus Eesti meestega.
Keskmiselt räägib Eesti mees 2000 sõna päevas, Eesti naine aga 7000. (Näidendis „Eesti mees ja tema naine“ on 8500 sõna).
Eesti naine sööb elu jooksul 2-3 kg huulepulka.
Eesti mees joob elu jooksul keskmiselt 6200 liitrit õlut ja 670 liitrit piiritusjooke.
Eesti naine pilgutab silmi kaks korda tihedamini kui Eesti mees.
Eesti naise vannitoas on keskmiselt 437 eset. Eesti mees ei tea neist 71 % nime ega otstarvet.
Eesti meestest 56 % kannab suvel palava ilmaga sandaale ja musti sokke.
65 % Eesti meestest sooviks omada kodus miniraudteed.
74 % Eesti naistest pole midagi selga panna.