💬 Kultuurifestival SÄRIN muusikaprogrammi koordinaator KIRSIKA soovitab:
„Sattusin Itirat täiesti juhuslikult kuulama tänavusel Jazzkaar´el. Olin pikalt kahe vahel, kas üldse sel õhtul kontserdile minna, kuid see osutus minu jaoks üheks kogu festivali kõige imelisemaks elamuseks! Muusikute 120% kohalolu haarab kuulaja kaasa rännakule, mis on ühtaegu maitsekas, tundeline, mitmekesine ja minimalistlik.
Neli muusikut, neli erinevat žanrit ja üks ühine helimaailm!
Kui võtta neli eri ilme ja taustaga muusikumaastiku tipptegijat ning nad ühte ansamblisse kokku panna, siis mis sellest sünnib?🤔
Muusikavalem paneb paika järgmise võrrandi:
Peedu Kass + Villu Talsi + Theodor Sink + Simone Minn = poeetiline ja pingestatud improvisatsioon klassikalise muusika elementidega!
Itira katsetab tänapäevast lähenemist traditsioonidele ning üheskoos luuakse meloodiliselt mitmevärviline muusikavaip, kus kohtuvad Põhjala minimalism, Euroopa klassitsism ja globaalne eklektika. Koosseisu žanriteülene käekiri on pälvinud tähelepanu ka rahvusvaheliselt ning nad on astunud üles maailmamuusikamessil WOMEX.
Nagu juba öeldud, saavad laval kokku oma ala tipptegijad: vioolamängija ja laulja Simone Minn folkmuusika ansamblist Kvintrad, Eesti parim mandoliinimängija Villu Talsi koosseisust Curly Strings, ERSO tšellorühma kontsertmeister ja mitmete kammermuusikakollektiivide aktiivne liige Theodor Sink ning tunnustatud bassivirtuoos Peedu Kass bändist Miljardid.
2026. kevadel ilmus ka nende debüütalbum “New Chapter”, mida esitleti Jazzkaare festivalil.
Kontsert on laudadega,
kostitab ☕ Lugude kohvik
Müügil ka Piletilevis
Lavastaja Thomasel on pikk päev seljataga täis erakordselt halbu prooviesinemisi oma uue lavastuse tarbeks kui korraga astub sisse pealetükkiv ja väge täis näitlejanna Vanda, kelle eesnimi kattub ühtlasi näidendi peategelase omaga. Esialgu skeptiline Thomas üllatub Vanda piinlikult täpsetest teadmistest nii tükist kui ka novellist, millel lavastus põhineb. Kui Thomas aitab Vandat teksti vastulugemisel, kehastades ise masohhistlikku meespeaosa, kujuneb rollimäng palju enamaks kui näitlemine. Sellest saab intensiivne ja erootiline vaatemäng. David Ives’i näidendi peategelasteks on mehelik ja naiselik seksuaalsus, mis uurib alistumise, domineerimise ja võimu teemasid kiire ja muutuva keelega. Lavastuses muutuvad reaalsus ja teesklus ähmasteks joonteks ning küsimusele “kes jääb peale?” on iga kord erinev vastus.
Eeldame, et lavastus on huvitav nii noorele kui vanemale generatsioonile. Selles on palju poeetilisust, visuaalsust. Masoch erineb de Sade’ist selle poolest, et tal puudub sündsusetus. Ta on maksimaalselt esteetiline
Esietendus 02.10.2024 Sakala 3 Teatrimaja kammersaalis.
Etenduse kestvus 2 h 20 min, ühe vaheajaga.
2025. aasta sügisel kutsusid Peaasi.ee ning Kinoteater mehi kandideerima naljakirjutamise koolitusele ning aasta lõpuks olid kakskümmend väljavalitut kursuse edukalt lõpetanud. Neist 12 astuvad esmakordselt publiku ette, et jagada lugusid, kogemusi ja juhtumisi oma elust.
Peaasi.ee ja Kinoteater huvituvad inimeste heaolust. See on nende teine koostöö, mis põhineb lugudel. Kui Tartu 2024 raames said projekti “Vaimne tervis on nagu porgand” raames sõna Lõuna-Eesti inimesed (kellest enamus olid naised), siis nüüd on fookuses alaline kriisigrupp: mehed.
🎫 Müügil ka Fientas ja Piletilevis
VIIMASED ETENDUSED!
Autor Conor McPherson
Tõlkija Peeter Sauter
Lavastaja Tiit Alte
Osades Jana Volke-Valk või Ilona Sillamaa, Meelis Sekk, Andres Kask, Vane Üksküla (Salme Teater), Kristjan Arunurm (Salme Teater)
Kunstnik Jana Wolke
Valgus- ja helikujundaja Kristo Klausson
Plakat, kava, pilet Kristjan Arunurm
“Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada veehoidla) ning tekitada energiat sealt läbi voolava vee kaudu.” – Nii ütleb meie teadmiste ammendamatu allikas – Vikipeedia.
Sarnane vesiehitis on ehitatud ka selle Iiri küla lähistele, mille kõrtsi me sellel etendusel satume. Elu siin on vaikne ja rutiinne, iga uudis kullaväärtusega, kõiki toimetusi dikteerib ilm. Paljud on lahkunud, jääjad katsuvad kuidagi hakkama saada. Aga paisu taha koguneb vesi…
Teispool paisu, võib paikneda teine maailm, maailm mille ühtsust ja külluslikkust oleme hakanud kaotama.
Paise ei esine ainult veekogudel, need moodustuvad ka inimeste hinge. Sinna koguneb midagi, mille väljavoolamine tekitab energia. Mis on kogunenud nende inimeste hinge, keda täna laval näeme, mis laseb paisu taha kogunenu välja, ja mida teeb nende inimestega see tekkiv energia?
Vaadake…
Selle loo tegelaste nimed on tähenduslikud:
Jack on tuletatud püha Jaakobuse nimest.
Jim püha Johannese nimest.
Finbar on vana Iiri nimi ja tähendab heleda- või helgepäist.
Valery nimi on tuletatud ilmselt Valerie de Limoges’i nimest, tegelikult, siis prantslaste pühak, kes on seotud Jaakobuse kultusega, olles väga populaarne pühak Jaakobuse säilmete juurde viival Santiago de Compostela palverännuteel.
Brendani nimi toob iirlasele silma ette püha Brendan Meresõitja V-VI sajandi munga, kelle reis unes ilmutatud saarele (tõotatud maale) andis materjali põneva reisikirjelduse jaoks. Reisilt tagasi tulles ei naasnud ta oma kloostrisse vaid elas Limerickis erakuna elu lõpuni.
Niamh – Keldi mütoloogias: Kuldjuukseline Niamh. Oli merejumal Manannan Mac Liri tütar. Ta armus poeet Oisinisse ja nad elasid õnnelikult tõotatud maal, mis oli üks vaimuilma valdustest.
Etendus on ühe vaheajaga ja kestab 2 tundi
Piletid eelmüügist ja kohapeal sularahas.
Kohvik ja teater avavad uksed tund enne algust
Toetab Eesti Kultuurkapital
Esietendus 10. juunil 2025, Peningi Mõisas, Raasiku tee 1
Sündmus sotsiaalmeedias: https://www.facebook.com/events/1055066504082261
Tammsaare Teater sotsiaalmeedias – https://www.facebook.com/tammsaareteater
Lavastuse lehekülg: https://www.tammsaareteater.ee/paisu-tagant/
Aasta: 2026
Tootja: Taska Film
Žanr: seikluskomöödia
Produtsent: Kristian Taska / Tanel Tatter / Veiko Esken / Janis Kalejs / Rain Rannu / Tõnu Hiielaid
Režissöör: Jaak Kilmi
Stsenarist: Martin Algus
Peaosatäitjad: Timotheus Sammul / Erik Hermaküla / Erling Eding / Carolyn Veensalu
Sinimustvalge on veel keelatud, kuid Eestis toimub juba varjatud liikumine, mis viib peagi taasiseseisvumiseni. Bravuurikas 17-aastane Mihkel asub oma hevibändiga suvisele teekonnale, et astuda üles oma elu tähtsaimal muusikafestivalil. Tema sõber ja rivaal Hendrik, kelle ansambel on just laiali läinud, pakub ennast bändiga kaasa, et festivalile kutsutud välismaa muusikaprodutsentidele muljet avaldada.
Klopsitakse kokku rokkiv dream team ja sõit võib alata. Uljusest laetud tuur saab hoo sisse, noored kangelased kihutavad läbi laguneva impeeriumi absurdse olustiku ja põrkavad pea ees vastu ajastukoomikat. Raju road trip paneb proovile sõpruse, armastuse ja unistused. Muusikat ja seiklusi täis teekond lõppeb mastaapse muusikafestivaliga, kus noored rokkarid peavad saama vastuse küsimusele “olla või mitte olla”?
Loeng viib kuulaja teekonnale, mis algab sellest hetkest, kui inimene esimest korda mõtles “mõtle, sigudik” ja püüdis tühjale lehele algust leida ning jõuab lõpuks absolutismi õukondadesse, revolutsioonide kulisside taha ja antiiksete tragöödiate veriste pärisrekvisiitideni.
Lugudega on ajaloodoktor David Vseviov elu jooksul puutunud kokku palju: küll saatejuhina raadios, õppejõuna, raamatute ja teaduslike käsitluste, aga ka arvamuslugude autorina. Oma tegevuse eest on Vseviovi autasustanud Valgetähe V klassi teenetemärgi, Koosmeele auhinna, Riigi kultuuripreemia, Aadu Luukase missioonipreemia, Postimehe arvamusliidri tiitli, Euroopa parlamendi aasta inimese tiitli ning Eesti Ringhäälingute Liidu kuldmikrofoniga.
Vseviov suhtub ajaloosse kui kunsti, kus ei piisa lihtsalt sündmuste kronoloogilisest ülesrivistamisest. Ta uurib, kuidas valitud vaatenurgad ja narratiivid mõjutavad seda, mida me mäletame ja kuidas me minevikku mõtestame.
Õhtu kavasse võivad lisanduda ka teised koomikud ![]()
.
Piletid ja broneerimine
NB! Sissepääs on tasuta, kuid koht tuleb eelnevalt broneerida!
Draama, Eesti film
Režissöör: Ivan Pavljutškov
Osatäitjad: Tõru Kannimäe, Helena Maria Reisner, Emili Rohumaa
Filmi peategelane Morten ei leia oma kohta koolikeskkonnas – tõrjutus ja klassikaaslaste surve panevad teda üha valusamalt küsima, kuhu ta kuulub ja kes ta tegelikult on. Kui Morteni ellu ilmuvad kaks tüdrukut, tänavakunstiga tegelev Miia ja salapärane rabatüdruk Emilie, leiab ta end kahe maailma vahelt – argireaalsuse ja müstilise, linna ja raba, esimeste tunnete ning valusate valikute vahelt.
Sooja ja mõistva pilguga jutustatud film „Morten“ ühendab noorte sisemaailma õrna kujutuse ühiskondliku tundlikkuse ja müstilise mõõtmega. See on kaasahaarav film eneseleidmisest, nähtamatuks jäämise valust, sõprusest ja esimestest tunnetest – ning julgusest jääda iseendaks ka siis, kui ümbritsev maailm seda sugugi lihtsaks ei tee.
Morten” põhineb kirjanik Reeli Reinausi auhinnatud raamatul “Morten, Emilie ja kadunud maailmad”.
Nimiosas astub üles Tõru Kannimäe (“Fränk”). Lisaks mängivad teistes olulistes rollides Helena Maria Reisner (“Seltsimees laps”) ja Emili Rohumaa, ning kaasa teevad Külli Teetamm, Andres Mähar, Priit Loog jt.
„Morteni“ stsenarist on Reeli Reinaus ja režissöör Ivan Pavljutškov. Filmi operaator on Ants Tammik, helilooja Titas Petrikis, helirežissöör Jonas Jocys, monteerija Ričardas Matačius, kunstnik Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must ja grimmikunstnik Kelli Neitsov.
Filmi tootis Kopli Kinokompanii koos Leedu kaastootja Fralita Filmsiga. Produtsent on Anneli Ahven, kaasprodutsent Zivile Gallego. Filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Leedu Rahvuslik Filmikeskus.
Filmi “Morten” maailmaesilinastus toimus mainekal Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil. “Morten” linastub kinodes üle Eesti 11. septembrist. Filmi levitab ACME Film.
Draama, Eesti film
Režissöör: Ivan Pavljutškov
Osatäitjad: Tõru Kannimäe, Helena Maria Reisner, Emili Rohumaa
Filmi peategelane Morten ei leia oma kohta koolikeskkonnas – tõrjutus ja klassikaaslaste surve panevad teda üha valusamalt küsima, kuhu ta kuulub ja kes ta tegelikult on. Kui Morteni ellu ilmuvad kaks tüdrukut, tänavakunstiga tegelev Miia ja salapärane rabatüdruk Emilie, leiab ta end kahe maailma vahelt – argireaalsuse ja müstilise, linna ja raba, esimeste tunnete ning valusate valikute vahelt.
Sooja ja mõistva pilguga jutustatud film „Morten“ ühendab noorte sisemaailma õrna kujutuse ühiskondliku tundlikkuse ja müstilise mõõtmega. See on kaasahaarav film eneseleidmisest, nähtamatuks jäämise valust, sõprusest ja esimestest tunnetest – ning julgusest jääda iseendaks ka siis, kui ümbritsev maailm seda sugugi lihtsaks ei tee.
Morten” põhineb kirjanik Reeli Reinausi auhinnatud raamatul “Morten, Emilie ja kadunud maailmad”.
Nimiosas astub üles Tõru Kannimäe (“Fränk”). Lisaks mängivad teistes olulistes rollides Helena Maria Reisner (“Seltsimees laps”) ja Emili Rohumaa, ning kaasa teevad Külli Teetamm, Andres Mähar, Priit Loog jt.
„Morteni“ stsenarist on Reeli Reinaus ja režissöör Ivan Pavljutškov. Filmi operaator on Ants Tammik, helilooja Titas Petrikis, helirežissöör Jonas Jocys, monteerija Ričardas Matačius, kunstnik Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must ja grimmikunstnik Kelli Neitsov.
Filmi tootis Kopli Kinokompanii koos Leedu kaastootja Fralita Filmsiga. Produtsent on Anneli Ahven, kaasprodutsent Zivile Gallego. Filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Leedu Rahvuslik Filmikeskus.
Filmi “Morten” maailmaesilinastus toimus mainekal Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil. “Morten” linastub kinodes üle Eesti 11. septembrist. Filmi levitab ACME Film.
Mõnusas, lounge stiilis, kohviku ja elava muusikaga mälumänguõhtu kõigile muusikasõpradele. Registreeri kuni 8 liikmeline tiim mängima ☝ või tule niisama kaasa elama! Üllatused ja auhinnad!
Küsimused KRISTO KUUSE
Melomänguõhtud toimuvad korra kuus, Reedeti.
Reganud tiimid:
Järgmine Melomäng vol.2 R 30.okt
Külaline TANJA
