Tule doonoriks ja tee elu suurim kingitus!
Sobid doonoriks, kui oled 18-60-aastane, kehakaaluga üle 50kg, terve, puhanud ja söönud.
Võta kaasa isikut tõendav dokument.
Lisainfo: www.verekeskus.ee
Kiisa näitetrupi etendus: Oskar Lutsu „VALIMISED“ ja „KALEVI KOJU TULEK“
Oskar Lutsu triloogiast kaks osa „VALIMISED“ ja „KALEVI KOJU TULEK“
Need on kirjaniku komöödiatest parimad lühinäidendid. Kuumad teemad ka
tänasel päeval: VALIMISED – esimese vabariigi aegne valimiskampaania
kohalikul tasandil – külas, kus on esile toodud inimlik arusaam valitsuse
moodustamisest (teadlikkus, ahnus ja eneseteostus). Kes võidab. Kes kaotab.
„Kalevi koju tulek“ on ise majandamisest, toimetulekust ja õigustest. Ikka on
kusagil keegi kes vajab abi ja toetust ja alati on kusagil keegi kes saab aidata.
Need on kaks lühinäidendit kestvusega kokku 50 minutit kui vaheajaga siis
tund ja kümme minutit.
Tegelased on samad läbi kahe sketši:
Sirgasmäe vanaperemees Pliuhkam – Andrus Kotter ( Kristi Hunt)
Perenaine Roosi – Killu Künnap ( Andrus Kotter)
Sirgasmäe koduväi Tõnis Sägi – Risto Kõresoo ( Killu Künnap)
Sirgasmäe noorperenaine Liisbet – Kristi Hunt (Risto Kõresoo)
Saunanaine Krõõt – Rita Bergmann ( Keio Lipetski)
Hr. Maa agent linnast – Keio Lipetski ( Rita Bergmann )
Head nautimist! (P.s. lugu on pisut kaasajastatud, et tuleks tuttav ette!)
Orkester Saku Mandoliinide kevadkontsert
20. mai kell 18 Nõmme Kultuurikeskuses
21. mai kell 18 Saku Teaduse 1 saalis
Orkester Saku Mandoliinide kevadkontsert Ladina-Ameerika muusikast
ETTEVAATUST TULINE!
Solist Yvetta Uustalu (laul, klaver)
Kaastegevad Anneli Kadakas ja Kristiina Killo (löökpillid)
DRUM SHOW
laval:
Toomas Rull (Muba)
Mihhail Nikitin
Kuldar Peedo
Kristjan Mängel
Saku Muusikakoolist Kristjan Mängli löökpilli õpilased:
Triine Avango
Johanna Marie Lumiste
Andreas Aas
Saku Gümnaasiumi Noortebändid:
Short Life
Lounge Act
Idee autor Albert Korosteljov
Seeniormandoliinide lõunakontsert
SAKULEELED “On lahe atmosfäär!”
“On lahe atmosfäär!”
Kõlavad Anne Veski hitid
Ukuleleansambel SAKULEELED
Klaveril KARL PETERSON
Trummidel JÜRI ROOTS
Ki-Ku-Ta-Ro PÜ Kevadpidu
Sellel kevadel toimub valla lõunapiirkonna ehk Kiisa-Kurtna-Tagadi-Roobuka pensionäriühenduse Kevadpidu 29. aprillil kell 13.00 Kiisa Vabaajakeskuse suures saalis. Meelt lahutavad Sakuleeled ja Kiisa Linedance naised.
Oodatud on kõik eakad!
Emadepäeva kontsert
Emadepäeva kontsert
OLAV EHALA ja NELE-LIIS VAIKSOO
Olav Ehala on Eesti armastatuim laululooja, tema „muusika on eatu ja moetu, see meeldib nii kahe- kui 82-aastasele“, nagu on tema loomingu populaarsuse sõnastanud pikaaegne kolleeg Riina Roose. Esimeste kõlanud taktide järel eksimatult äratuntava stiiliga helimeister on meie kaunist emakeelt helivormidesse valanud juba pool sajandit. Olav Ehala on helilooja, kes on oma päikeselise natuuri osanud „tõlkida“ muusika keelde.
Nele-Liis Vaiksoo on tuntud eesti laulja ja muusikalinäitleja. 2012. aastal alustas ta koostööd Olav Ehalaga ja koos on nad andnud üle saja kontserdi nii Eestis kui ka välismaal.
Apteeker Melchior. Timuka tütar
Žanr :Krimi, Ajalooline draama
Režissöör: Elmo Nüganen
Pikkus: 1h 35min
Peaosades: Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Alo Kõrve, Karl Robert Saaremäe, Ott Raidmets, Hele Kõrve, Andres Mähar, Jan Uuspõld.
Keskaegse põnevus-triloogia viimases filmis satub apteeker Melchiori naine Keterlyn jõhkra kallaletungi tunnistajaks. Tundmatu noormehe elu õnnestub päästa, kuid mälu kaotanud ohver ei tea, kes ta on ja kuidas enda jaoks võõrasse Tallinna sattus.
Sündmuskohalt leitud sõrmus juhatab Melchiori öise vennaskonna jälile, küsimusi tekitab ka laadapäeval esinenud veiderdajate trupp. Hirmuäratavad märgid vihjavad, et ohus pole üksnes tapmiskatsest toibuv tundmatu, vaid ka teda ravivad Melchior ja Keterlyn.
Samal ajal saabub linna inkvisiitor, keda teatakse halastamatu nõiakütina. Melchiori võime “surnutega kõneleda” ja nähtamatuid mõrvajälgi märgata on äratanud kahtluse, et tegemist võib olla ohtliku ketseriga. Ja kiriku vaenlase koht on tuleriidal…
Apteeker Melchiori triloogia põhineb raamatumüügi edetabelite tipust tuntud Apteeker Melchiori romaanidel. Stsenaristid Indrek Hargla, Elmo Nüganen ja Olle Mirme põimisid raamatutest tuntud tegelased ja sündmused täiesti uute, filmi jaoks loodud põnevate keerdkäikudega.
Filmi režissöör on Elmo Nüganen (Nimed marmortahvlil, 1944), tootjateks on Taska Film (O2, Fred Jüssi. Olemise ilu, Talve, Klassikokkutulek, Nimed Marmortahvlil, 1944), Nafta Films (O2, Supilinna salaselts), Apollo Film Productions (Talve, Vanamehe film, Soo, Kuulsuse narrid, Suvitajad) ja HansaFilm (Tõde ja õigus). Apteeker Melchiori filmid valmisid Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös, kaastootjateks olid Maze Productions Saksamaalt, Film Angels Productions Lätist ja InScript Leedust. Operaator on Mihkel Soe, kunstnik Matis Mäesalu, monteerija Marion Koppel, helilooja Liina Sumera, eriefektide juht Jan Viljus.
mängufilm “Viimane vahipost”
Žanr: Ulmefilm, Triller
Režissöör: Tanel Toom
Pikkus: 1h 52min
Keel: Inglise keeles
Subtiitrid: Eesti, Vene
“Tõe ja õiguse” režissööri Tanel Toomi uus täispikk mängufilm “Viimane vahipost” (The Last Sentinel).
Filmi tegevus viib meid lähitulevikku, kus inimkonna mõtlematu tegutsemine on kaasa toonud drastilise kliimamuutuse ja ookeanide veetase on katastroofiliselt tõusnud. Maailma on jäänud vaid kaks suuremat kontinenti ja järjest tõusva veetaseme eest pagedes on hukka saanud miljardid inimesed. Kahe kontinendi vahele merre on rajatud vahipostid, mis peaksid hoiatama maismaad vaenlase pealetungi eest. Ühel sellisel Vahipostil ootavad neli sõdurit oma vahikorra üleandmist, mis oleks aga pidanud aset leidma juba kolm kuud tagasi. Olukorras, kus nende hinge närib kahtlus Teadmata, kas nad üldse kunagi oma vahipostilt koju pääsevad, peavad nad pidevalt otsima kaugusest vaenlast, keda nad siiani kordagi näinud pole. Pinna all kobrutavad pinged pääsevad valla hetkel, mil silmapiirile ilmub salapärane laev… On see vahetus, mida nad pikisilmi oodanud on või midagi sootuks kurjakuulutavamat?
Käsitöö läbi aegade
Esemete praegune omanik Tiina Vernik:
Need kaunid tikitud seinalinikud ja käterätikud olen saanud päranduseks sugulastelt Pärnumaalt.
Tean seda, et proua Asta tegi palju käsitööd sellel ajal kui ootas abikaasat Siberist tagasi. Ju see oli tollel ajal mõtteid rahustav tegevus ja ootamine oli ikka päris pikk. Ma ei mäleta, et oleksin neil kodus seinal näinud neid suuri sinisega tikutud seinalinikuid. Nn. ilu käterätik rippus tal köögis ja selle taga oli siis igapäevane käterätik. Lapsepõlvest mäletan veel, et suur seinalinik oli meie naabritel köögi seinas söögilaua taga.
Põlli olen samuti saanud siit ja sealt. Mõned põlled on samuti proua Asta omad. Ühe põlle kohta tean, et selle kandja oli pärit Hagerist. Ka minule tehti kunagi üks põll, mis tegelikult oli algselt laudlinik. Kuna valget põlle oli lapsele kiirelt vaja (1964), siis lahenduseks oligi kauni liniku pooleks lõikamine. See põll on meie näitusel põlledest viimane.
Laual on käterätik ja mustrileht. Mustrileht on saksakeelne ja aastast 1938. Kuuma triikrauaga pressiti muster kangale ja seejärel tikiti.
NÄITUS ON AVATUD E-R kl 10-19 KIISA VABAAJAKESKUSES APRILLIKUU LÕPUNI.
Segakoor Tuljaku kevadkontsert
Saku segakoor Tuljaku kevadkontsert
LAS MA KÕNELEN ARMASTUSEST
Kõlab Eesti heliloojate koooriumuusika.
Dirigent: KILLU RIKKER
Klaveril: KARL PETERSON
Solist: KRISTEL SIKK