Jaan Aru on eesti neuroteadlane. Ta on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi kaasprofessor ning tähelepanupsühholoogiat ja teadvuseteadust käsitleva raamatu “Tähelepanu ja teadvus” kaasautor, populaarteaduslike “Ajast ja arust” ning “Loovusest ja logelemisest” raamatute autor. Tartu Ülikoolis annab ta ainet nimega “Tehislik ja loomulik mõistus”.
NB! Hilinejaid saali ei lubata.
Aasta oodatuim ulmefilm linasub Saku Valla Kultuurikeskuses Dolby Surround heliga!
Kvaliteetne kinoelamus koostöös Tartu Elektriteatriga
Saaga jätkub auhinnatud filmitegija Denis Villeneuve’i filmis “Düün: teine osa”.
Filmis “Düün: teine osa” jälgitakse Paul Atreidese müütilist teekonda, kui ta asub ühes Chani ja fremenitega ta perele hävingut toonud vandenõulastele kätte maksma. Paulil tuleb valida oma elu armastuse ja teadaoleva universumi saatuse vahel ning hoida ära kohutav tulevik, mida ainult tema ette näeb.
Filmi lavastas Villeneuve ja Herberti romaanil põhineva stsenaariumi kirjutas ta kahasse Jon Spaihtsiga.
Tegu on Frank Herberti tunnustatud romaani “Düüni” järgmise peatükiga, kus mängib palju rahvusvaheliselt hinnatud näitlejaid. Warner Bros. Picturesi ja Legendary Picturesi film on kaua oodatud järg 2021. aasta kuue Oscariga pärjatud filmile “Düün”.
Frank Herberti tunnustatud bestselleri “Düüni” eepilises ekraniseeringus astuvad üles esimese filmi tähed ja ka uued osatäitjad. Nende seas on Oscarile kandideerinud Timothée Chalamet (“Wonka”, “Kutsu mind oma nimega”), Zendaya (“Ämblikmees: pole koduteed”, “Eufooria”), Rebecca Ferguson (“Võimatu missioon 7”), Oscarile kandideerinud Josh Brolin (“Tasujad: lõppmäng”, “Milk”), Oscarile kandideerinud Austin Butler (“Elvis”, “Ükskord Hollywoodis”), Oscarile kandideerinud Florence Pugh (“Must Lesk”, “Väiksed naised”), Dave Bautista (“Galaktika valvurite” filmid, “Thor: armastus ja kõu”), Oscari-võitja Christopher Walken (“Hirvekütt”, “Juukselakk”), Stephen McKinley Henderson (“Aiad”, “Lady Bird”), Léa Seydoux (“James Bondi” filmid ja “Tuleviku kuriteod”), Stellan Skarsgård (“Mamma Mia!” filmid, “Tasujad: Ultroni ajastu”), Oscarile kandideerinud Charlotte Rampling (“45 Years”, “Salamõrvarite vennaskond”) ja Oscari-võitja Javier Bardem (“Ei ole maad vanadele meestele”, “Being the Ricardos”).
Filmi produtsendid on Mary Parent, Cale Boyter, Villeneuve, Tanya Lapointe ja Patrick McCormick. Tegevprodutsendid on Josh Grode, Herbert W. Gains, Jon Spaihts, Thomas Tull, Brian Herbert, Byron Merritt, Kim Herbert. Kevin J. Anderson pakkus loomingulist konsultatsiooni.
Villeneuve’il oli taas abiks “Düüni” meeskond, kuhu kuulusid Oscari-võitjast operaator Greig Fraser, Oscari-võitjast kunstnik Patrice Vermette, Oscari-võitjast monteerija Joe Walker, Oscari-võitjast visuaalefektide juhendaja Paul Lambert ja Oscarile kandideerinud kostüümikunstnik Jacqueline West. Filmi muusika autor on taas Oscari-võitjast helilooja Hans Zimmer.
“Düün: teine osa” filmiti Budapestis, Abu Dhabis, Jordaanias ja Itaalias. Warner Bros. Picturesi film linastub üleilmselt kinodes 3. novembrist 2023
Draama
1h 58min
A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev mängufilm viib meid ühe ootamatu armastusloo keskmesse. Elu ja armastuse järskude pööretega seisavad silmitsi kaks Eesti kirjandusest tuntud ikoonilist tegelast, Irma ja Rudolf. Filmi tegevus leiab aset murrangulisel ajajärgul, mil kasvavast heaolust rammestunud noor Eesti Vabariik peab toime tulema muutuva maailma raputavate väljakutsetega. Esmakordselt täispika mängufilmina ekraanile jõudev “Elu ja armastus” annab aegumatutele teemadele värske vaatepunkti, luues üllatavaid paralleele tänapäevamaailmaga.
1933. aasta kuumal suvel tuleb sisukamast elust unistav noor Irma maalt linna sugulase Lonni juurde. Irma on keskkonnavahetusest vaimustuses, linnaelus pettunud Lonni näeb aga tüdruku tulekus uut võimalust ka enda jaoks.
Irmasse armunud maapoiss Eedi jälitab tüdrukut ja üritab veenda teda tagasi tulema, oma isatallu perenaiseks. Irma aga on otsustanud nende ühise romantilise mineviku oma unistuste nimel seljatada.
Juhuse tahtel palkab keskealine trükitööstur Rudolf Irma endale teenijaks. Rudolfi sarm ja salapära paeluvad Irmat ja ootamatult tärganud tunded ei lase tal ühel hetkel enam mehe lähenemiskatseid tõrjuda. Ehkki Rudolf vannub Irmale armastust, paljastub peagi edeva mehe liiderlik ja manipuleeriv pale.
„Elu ja armastus“ on lühifilmide ja reklaamidega auhindu võitnud režissöör Helen Takkini debüütmängufilm. Filmi produtsentideks on Taska Filmist Kristian Taska ja Adeele Tähemaa („O2“, „Talve“, „Nimed Marmortahvlil“, „1944“, „Apteeker Melchior“) ning Apollo Film Productionsist Tanel Tatter ja Veiko Esken („Talve“, „Soo“, „Apteeker Melchior“). Filmi operaator on Alvar Kõue, kunstnik Kamilla Kase, kostüümikunstnik Anu Lensment, helilooja Mick Pedaja, stsenarist Martin Algus.
Peaosades Karolin Jürise (Irma), Mait Malmsten (Rudolf), Loviise Kapper (Lonni) ja Ursel Tilk (Eedi). Teistes rollides Markus Luik, Alo Kõrve, Markus Habakukk, Tõnis Niinemets, Steffi Pähn, Kristiina-Hortensia Port, Getter Meresmaa, Helgur Rosental, Mihkel Kabel ja Laura Kukk.
Juba 19. aastat järjest toimub Sakus ülevallaline kontsert-lauluvõistlus Las Laps Laulab. Kevadine päev täis laulu on alati toonud saali palju publikut, nii toetajaid kui ka kaasaelajad. Noortel lauljatel on ainulaadne võimalus teha proovi ning esineda laval päris bändiga! Paljudele on see esmakordne võimalus ja kogemus sellist elamust saada.
Osalemiseks ei pea olema laulustuudio õpilane, piisab sellest kui tahad laulda ja oma häält ja annet teistega jagada.
Saku Valla lauluvõistlusel LAS LAPS LAULAB võivad osaleda kõik Saku vallas elanike registrisse kantud 3 – 18 aastased lapsed ning noored, olenemata sellest, kus nad õpivad. Eelkooliealiste laste puhul võivad osaleda nii kodused kui ka lasteaialapsed.
Parimad pääsevad Saku valda esindama Harjumaa Laululaps lauluvõistlusel.
Eesti Vabariigi sünnipäeval leiab tee Kiisale andekas ning tuhandete lemmik Margus Vaher, kes seekord koos pianist Tarmo Sillaotsaga esitavad Urmas Alenderi legendaarseid laule kavaga “Minu Eestimaa”
Need laulud on ajatud ja on kõnetanud inimesi läbi põlvkondade – “Vaiki, kui võid”, “Kui mind enam ei ole”, “Teisel pool vett”, “Võta mind lehtede varju”, “Kollane koer”… Need on olulised tähised selles eestlasele nii hingelähedases kavas.
Kava pikkus on 1h 15min.
Esinevad:
KARL-ERIK TAUKAR BÄND
Robin Mäetalu kitarr, Heikko J. Remmel basskitarr, Tomi Rahula klahvpilli, Hans Kurvits trummid
SAKU GÜMNAASIUMI NEIDUDEKOOR
Juhendaja Inga Nurme
Karl-Erik Taukari soolokarjäär sai alguse aastal 2012 saate “Eesti otsib superstaari” finalistina. Tänaseks on laulvast basskitarristist saanud riigi enimnõutuimaid meesartiste, kes on andnud oma karjääri jooksul tuhandeid kontserte üle Eestimaa ning avaldanud kaks stuudioalbumit. Tema muusikat on striiminguplatvormidel kuulatud üle 25 miljoni korra.
Oma karjääri jooksul on Karl-Erik Taukar saanud erinevaid muusika- ja televaldkonna tunnustusi. Nende hulgas ka kuus Eesti Muusikaauhinda, neli auhinda Raadio 2 Aastahitilt, kolm Kroonika Meelelahutusauhinda, Kuldse Plaadi ning EFTA Parima Meessaatejuhi tunnustuse.
Viljandi Laste- ja Noorteteater “REKY” etendus “Pipi Pikksukk”
Astrid Lindgren
Siin elab Pipi Pikksukk,
hulahopp, hulahei, hulahopsassa,
siin elab Pipi Pikksukk,
siin elan lihtsalt ma.
Pipi Pikksukk tuli laev Keksutajalt maale, kaasas Härra Nilsson ja kohver kuldrahadega. Esimese asjana ostis ta endale hobuse ja seadis end sisse oma koju Segasumma suvilasse isa ootama. Nimelt oli Pipi isa ühel tormisel ööl üle laevaparda merre uhutud. Väike ja maailma tugevaim tüdruk on aga kindel, tema isa tuleb tagasi tema juurde, ükskõik mida teised arvavad. Ta tuleb, on Pipi kindel arvamus. Pipi aitab alati endast nõrgemaid ja tema õiglustunne on õigel kohal. Ta teab, et isa tuleb teda otsima koju – Segasumma suvilasse.
“Ärge minu pärast kartke, mina saan alati endaga hakkama!” hõikab väike Pipi. See on üks imeline lugu väikesest tüdrukust- sõprusest, kodust, lootusest ja armastusest.
Tõlkija: Vladimir Beekman
Lavastaja: Kadri Paldra
Nimiosas: Krete Paldra
Teistes osades: Gertu Pikkor, Allar Arula, Mirjam Puskarenko, Ramon Mändul, Kadri Paldra, Tauno Paulus, Karmen Sikk, Artjom Jaskevits, Nora-Mia Pai jpt.
Muusikaline kujundus: Kadri Paldra ja Tauno Paulus
Lavakujundus: Ingmar Teder ja Ruta Teder
Heli ja valguskujundus: Ruta Teder
Soovituslik alates 4.eluaastast.
Etendus on 2 vaatuses.
Pikkus 1h 40
Esietendus 19.04 2023 Viljandis
Tule doonoriks, kui oled:
Vereloovutuste vaheline intervall peab olema minimaalselt 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva (naised ei tohi aastas üle 4 korra verd loovutada).
Sa ei sobi doonoriks, kui oled:
Täpsemalt verekeskus.ee/doonorile/nouded-doonorile
Näidendi autor Andrus Kivirähk
Lavastaja ja näitejuht – Virko Annus
Osades – Marii Olivia Steinberg ja Airi Kontson
Muusikaline kujundaja – Urmas Meri
Mis on meie maailma inimese suurimad hirmud praegu, 21 sajandil? Me kardame vananeda ja üksi jääda….
Klassiõed Piret ja Julia, kes põrkavad ootamatult kokku palju aastaid pärast kooli lõppu, hakkavad nüüd tihedasti Pireti juures Aliast mängimas käima. Missuguseid kingitusi pakub elu, kui on julgust ja lusti mänguga kaasa minna? Kui muutlikul ajal kohtuvad erinevad väljakujunenud inimhinged, kas on soovi, ruumi ja võimalust ennast ja enda maailma muuta ja muutuda?
Loodeteater
+372 53401012
loodeteater@gmail.com
Kultuuririkkuse aasta raames ootame vallaelanike ideid!
Esita oma kultuurisündmuse idee “registreeri” nupust.
Ideid ootame 6. veebruarini.
Valime välja parimad ning korraldame.
Võttis natukene aega, aga kolm meest ja naine on 90ndate aastate päkapikudisko joovastusest toibunud ning kulisside tagant väljumas. Ikka selleks, et astuda rambivalgusesse uue, kihiseva kontsertkavaga
KOLM MEEST, NAINE JA TEATER.
Sellel korral jalutab see lõbus seltskond eesti teatrimuusika pöörasel pöördlaval. Et tuua teieni need kõige kõigemad selle žanri lemmikud kui ka mõned hoolikamalt salajas hoitud aarded. Kes sattusid selle harmoonilise ja lõbusa kvarteti kahele, varasemale kontsert-etendusele (“Kolm meest, naine ja kontsert” ning “Kolm meest, naine ja 90ndad”) teavad, et igav nendega juba ei hakka. Nii nagu teatriski, kus naerev ja nuttev mask käivad alati käsikäes, saab ka sellel kontserdil nalja kui ka sentimenti.
Daamid ja härrad, eesriie tõuseb ning lavale astuvad naine, kelles on nii Opheliat kui Carmenit – NELE-LIIS VAIKSOO, mees number 1, kes ei tea küll ussisõnu, kuid kes võib mängleva kergusega kehastuda kas tundlikuks Jaak Joalaks või hoopis tundetuks Tulnuka-Valdiseks – MÄRT AVANDI, mees number 2, kes on küll igavesti 17, aga südames hoopis ehk Maie Parrik või Mauno – LAURI LIIV. Ja et see kõik kuidagi koos püsiks tuleb lavale JOHAN RANDVERE aka mees number 3, kes üle kõige armastab ehk Beethovenit ja Mozartit. Kuid tema hinges elab tegelikult kuulsaim maailmaparandaja Hamlet, kes lisaks kaunitele kunstidele ei ütle ära ka kolamisele ansambli “Caater” hämarates tunde labürintides.
Kui teie küsimus on, et kas kontserdile “Tulla või mitte tulla?”, siis kolm meest ja naine vastavad teie eest siinkohal juba ära: “Kindlasti tulla!” Siit saab kõike. Nii kirglikke meloodiaid, paatost, komöödiat kui ka näpuotsaga tragöödiat. Sest elu on vahel teater. Ja teater oma parimatel hetkedel on vahel ka elu.
18:30-st avatud Kuslapite Restorani KOHVIK
Kontserdi pikkus ca 1 tund ja 30-40 minutit.
Autor Andrus Kivirähk
Lavastaja Andrus Vaarik
Kunstnik Hanna Allsaar
Mauno rollis Lauri Liiv
Mauno käis esimeses klassis kaheksa aastat. Kui tal juba habe kasvama hakkas, pakkus õpetaja välja, et võiks poisi teise klassi üle viia. Mauno seda aga ei soovinud ja nii tema koolitee lõppeski. Tema jaoks oli ja on oluline aabits. Läbi aabitsatekstide tõlgendab Mauno nii maailma kui ka inimesi enda elus ja selle ümber. Ta usub, et kõik, mis aabitsas kirjas on, on tõsi. Sellepärast ei armasta ta ka pakse ja peenikese kirjaga juturaamatuid. Nendes pole ju midagi sellist, mida aabitsas ei ole. Aabitsasse talletatu peale on aga Maunol hea mälu – kõik luuletused, mõistatused ja jutud on tal peas. Nii ta istubki päevad läbi oma koduaknal, vaadeldes elu selle taga ning vanu mälupilte enda sees. Kuid lisaks aabitsale on Maunol ka üks tähtis töö ja suur saladus….
“Aabitsa kukk” on Andrus Kivirähki mononäidend, mis ilmus raamatuna 2006. aastal. Eesti Draamateatris tuli „Aabitsa kukk“ lavale 2004. aastal (lavastaja Andrus Kivirähk), esietendus toimus Tartus komöödiafestivalil Lutsu Teatrimajas. Tõnu Oja mängis peategelase Mauno rolli üle kolmesaja korra ja kokku üheksa aastat.
„Aabitsa kukk“ on komöödia, mille mitmed tasandid puudutavad erinevaid teemasid ja probleeme, mis avatakse üsnagi ühiskonnakriitilisel viisil. Näidendi põhiteema on pisikene ja vaene inimene, kellele pidevalt ülekohut tehakse. Siiski on sellel pisikesel inimesel maailmas mille või kelle peale loota – aabitsa ja oma onu peale. Aabitsast leiab vastuse igale küsimusele. Onu jällegi toetab Maunot, öeldes talle mida teha ja kuidas elada. Nii muutub vaese inimese toimetulek elus lihtsamaks, sest oma peaga ei peagi ju ilmtingimata mõtlema.
Etendue pikkus 1 h 25 min (vaheajata)