Kell 10:00 etendus on välja müüdud.
Teatribussi lastelavastus elava muusikaga
KAVAL-ANTS JA VANAPAGAN
Näidend: Erki Aule
Lavastaja ja dramatiseerija: Marko Mäesaar
Muusika ja laulud: Inga Lunge ja Toomas Lunge
Liikumisjuht: Jaanika Tammaru (Must Kast)
Kunstnik: Triinu Pungits
Visuaal: Kuldar Leement
Osades: Toomas Lunge, Helgur Rosental, Marko Mäesaar
Kui Kaval-Ants oleks töökas mees, oleks kõik maailma tööd juba ammu sada aastat ette tehtud. Kaval-Ants osutub aga Vanapagana juures töötades hoopis kõrvale viilijaks ja eemale hiilijaks, valetajaks ja vassijaks, kulla minema tassijaks. Tundub, et tema eesmärk on lubatud töö tegemise asemel pahatahtlikult Vanapaganale aina rohkem ja rohkem kahju teha. Vanapagan hammustab küll Kaval-Antsu sahkerdamise läbi, aga laseb mängul omasoodu minna…
Kelle poole jääb lõpuks kaalukauss? Kas peale jääb töökus ja siirus või laiskus ja sulitembud?
Kuna just lapsed on need, kes on kogu lugu kõrvalt näinud, jääbki etenduse lõpp nende otsustada.
Kiisa näitetrupi etendus Mehis Pihla “Tasujad”
Sotsiaalkriitiline märul Bornhöhe ainetel.
Mehis Pihla (“Rahamaa” autor) “Tasujates” tegutsevad tuntud kuulsuse narride järeltulijad Tatikas jr jr ja Vesipruul jr jr, kes end ajakirjanduses ja tagatubades kui kalad vees tunnevad. Siiski ei kulge kõik nende plaani kohaselt. Kui spinndoktor keerab rahva seas üles Bornhöhe tasuja-sündroomi, pannakse ka Tatika ja Vesipruuli saatus noaterale. Millega märul lõpeb, jääb publiku otsustada – kas haarata hangu järele või leida ühine rütm ja jätkata lõputut tantsu omaenda naba ümber.
Mängivad:
Kristi Hunt, Karolin Rohula, Merilin Rohula, Keio Lipetski, Risto Kõresoo, Killu Künnap, Rita Bergmann, Aili Klein
Lavastaja: Katrin Nielsen
Lavakujundus: Teele Kängänen
Kostüümid: Kristi Hunt
Video: Anke Leen Mikk
Heli ja valgus: Alari Volf
Kiisa näitetrupp on on tegutsenud erinevate poliitiliste režiimide all, läbi aegade ellu jäänud ja aitab rahval peeglit nina ees hoida.
NB! Nõrganärvilistel palume koju jääda.
Aastal 2026 möödub Silvi Väljal raamatu “Jussikese 7 sõpra” esmatrükist 60 aastat. Selle armsa raamatuga on üles kasvanud mitmed põlvkonnad. Ja nii tuleb see armas lugu ka meie teatris taas lavalaudadele.
See on lugu väikesest Jussikesest kellele meeldib üle kõige pühapäev, sest siis saab hommikust õhtuni mängida ja hullata! Tööd teha ei ole üldse tarvis. Jussike otsusatabki minna pühapäevamaale ja paluda pühapäeva, et see iga päev tema juures oleks. Nii algabki Jussikese teekond pühapäevamaale. Lugu õpetab lastele selgeks nädalapäevad ja näitab seda, et ka tööd tehes võib rõõmu tunda!
Soovituslik vanus alates 3 eluaastast
Kestvus 50 min
Esietendus 20. jaanuar 2026
Traditsiooniline suvelõpetus Metsanurmes. Piibe teatri etendus “Viimane metsavend” (etendus 1 vaatuses) ja seejärel ansambel Väliharf (Marko Matvei ja Anto Siimson).
Avatud külamaja kohvila.
Etenduse ajal Saku Naiskodukaitse infotelk nende tegevusest ja kriisivalmidusest.
🎭 Kriminaalkomöödia
Rikkad kliendid, piltilusad müüjad ja hulljulged vargad – tere tulemast Stockmanni telgitagustesse!
Legendaarses kaubamajas läheb elu iga päevaga pöörasemaks. Kaupa kaob müstilisel kombel ja pätibande tunneb end riiulite vahel nagu kodus. Kaubamaja turvaosakond ehk Stockmann Yard on võimetu, sest niidid viivad sinna, kuhu keegi vaadata ei julge. Ega ometi keegi töötajatest pättidega mestis ole?
Kaosele lisab tuure juurde Soomest saabuv tige revident, kes on otsustanud korra majja lüüa. Algab kassi-hiire mäng, kus põrkuvad armastus ja ahnus, naiivsus ja kavalus. Kes jääb vahele? Kes keda armastab? Ja kes lahkub kaubamajast käed raudus?
Soome bestselleril põhinev lavastus on ühtaegu nii kriminaalne kui ka naerutav. See on komöödia, mis pilkab inimlikke nõrkusi ja ühteaegu kiirkursus poevarguste maailma telgitagustest, mis paneb teid järgmisel korral kaubamajas ringi vaatama hoopis uue pilguga.
Loo autor ja lavastaja Antto Terras töötas 18 aastat Helsingi Stockmannis detektiivina, lahendades üle 10 000 vargusjuhtumi. See mees teab, millest räägib.
Laval Eesti komöödiatipud: Elina Reinold, Ott Sepp ja Jan Uuspõld.
Autor ja lavastaja: Antto Terras (FIN)
Kunstnik: Jaanus Laagriküll
Kriminaalne lugu siilipoiss Siimust. Tundmatu kurjategija on lõhkunud Siimu pesa ja varastanud Hea Talveune Padja. Tarmukas oravatüdruk Olivia ja tema veidi arglik vend Oskar asuvad Siimule appi kuritegu lahendama. Kahtlusaluseid on palju ja torm on tõusmas…
Lugu sõprusest, julgusest ja abivalmidusest.
Osades: Kadri Bergmann, Priit Öövel ja Tanel Bergmann
Lavastus, lugu ja laulud – „Teater Sõber“
Kostüümikunstnik: Jana Volke
Esietendus 1. detsember 2014
Müügil ka Piletimaailmas
Lustlik ning südamlik lavalugu “Roosamamma” auotrilt Eric-Emmanuel Schmittilt.
Miks sa mitte kunagi ei naerata, Momo?
Naeratada võivad rikkad, härra Ibrahim. Mina ei saa seda endale lubada.
Ühel Pariisi aguli Sinisel tänaval saab alguse väikese poisi ja vana vürtspoodniku eriline sõprus. Pisivargustest ja üks-lause-päevas alustatud dialoogist alanud sõprus areneb sügavaks teineteisemõistmiseks ja elufilosoofia jagamiseks. Kui väike Mooses lõplikult üksi jääb, lähevad nad koos vürtspoodnikuga reisile, mille tagajärjed on mõlemale elumuutvad.
Vürtspoodnik Ibrahim tutvustab poisile elu seaduspärasusi, usku ja kaotusvaluga toimetulemist – aga ennekõike seda, kuidas olla õnnelik.
Lavastuse kõik eriilmselised rollid on kahe näitleja kanda.
Osades: Raivo E. Tamm ja Robin Täpp
Lavastaja Üllar Saaremäe
Autor Eric-Emmanuel Schmitt
Tõlkija Indrek Koff
Kunstnik Ketlin Saaremäe
Helikunstnik Tobias Tammearu
Valguskunstnik Märt Sell
Valgus ja helitehnik Margus Ruhno
Etenduse juht Inge Kaseleht
Tehnik Andrus Kivila
Etendus on kahes vaatuses, kestvusega 2h
Sobilik al 14+ eluaastast
Esietendus 31.10.2025 Sakala 3 Teatrimaja Kammersaalis (Sakala 3, Tallinn)
Teater Nuutrum
„Duetid“ on tempokas näitemäng, kus neli erinevat paari tegutsevad tihti koomilistes ja vürtsikates olukordades. Näitlejad Merle Palmiste ja Raivo E. Tamm astuvad üles neljas lühiloos: Pimekohting, Sekretär, Lahutus ja Pulmad. Näeme ootusärevaid kohtinguid, vastamata ja vastatud tundeid, särtsakaid lahkuminekuid ning ka pulmapidu, mille eel juba kolmandat korda abielluv pruut keeldub uksest välja astumast. Lavastus pakub äratundmist, naeru ja alati lootust, et parim on veel ees.
Peter Quilter on kaasaegne inglise näitekirjanik, kelle teoseid on tõlgitud 30 keelde ning mängitud kõikjal üle maailma, muidugi ka Broadwayl ja West Endis. Eestis on lavastatud kuus tema näidendit, nende hulgas ka ülimenukas „Lumevangis“, mida Komöödiateatris esitati lausa 150 korda! „Hiilgav!“ on jõudnud nii Eesti Draamateatri kui Vanemuise lavale ning ka „Duetid” tuli välja juba teist korda. Autor on oma näidendi lavale jõudmisel silma peal hoidnud ja soovib lavastusele pikka iga.
Korraldab:
Komöödiateater
Sündmus jääb ära. Vabandame.
LAVASTUS ON PÜHENDATUD OMAVALITSUSE VALIMISTELE!
☆ ETENDUSELE JÄRGNEB VALIMISLIITUDEGA ARUTELU ☆
Kiisa näitetrupi etendus Mehis Pihla “Tasujad”
Sotsiaalkriitiline märul Bornhöhe ainetel.
Mehis Pihla (“Rahamaa” autor) “Tasujates” tegutsevad tuntud kuulsuse narride järeltulijad Tatikas jr jr ja Vesipruul jr jr, kes end ajakirjanduses ja tagatubades kui kalad vees tunnevad. Siiski ei kulge kõik nende plaani kohaselt. Kui spinndoktor keerab rahva seas üles Bornhöhe tasuja-sündroomi, pannakse ka Tatika ja Vesipruuli saatus noaterale. Millega märul lõpeb, jääb publiku otsustada – kas haarata hangu järele või leida ühine rütm ja jätkata lõputut tantsu omaenda naba ümber.
Mängivad:
Ekspert-1 – Kristi Hunt
Ekspert-2 – Karolin Rohula
Ekspert-3 – Merilin Rohula
Vesipruul jr jr – Keio Lipetski
Tatikas jr jr – Risto Kõresoo
Juhe – Karolin Rohula
Tubli – Killu Künnap
Boss 1- Rita Bergman
Boss 2 – Aili Klein
Dr Spinn – Kristi Hunt
Ehitaja – Keio Lipetski
Tädi Maali – Kristi Hunt
Tavaline mees – Karolin Rohula
Tavaline naine – Merilin Rohula
Lavastaja: Katrin Nielsen
Lavakujundus: Teele Kängänen
Kostüüm: Kristi Hunt
Video: Anke Leen Mikk
Heli ja valgus: Alari Volf
Kiisa näitetrupp on on tegutsenud erinevate poliitiliste režiimide all, läbi aegade ellu jäänud ja aitab rahval peeglit nina ees hoida.
NB! Nõrganärvilistel palume koju jääda.
Agulihärrad. Sõnalis-muusikalised vested inimloomuse ainetel.
Inimene on ülepeakaela üks väga huvitav nähtus. Võiks lausa öelda, et mõistatus. Agulihärrad Argo Aadli ja Indrek Ojari on võtnud lahata kõige tähtsamad küsimused siin elus. Kes see inimeseloom õieti on? Millest tema koosneb? Miks on tema selline nagu tema on? Ja mis asja tema siin maamuna peal ajab? Ja nüüd kutsuvad nad kõiki huvilisi kokku, et oma põhjalike analüüside tulemusi lahkesti jagada. Ettekandmisele tulevad mitut-setut sorti näitlikustamised. Ja kavas on ka mõningad lihtsad ja lustakad vigurdused inimloomuse ainetel.
“Agulihärrad. Sõnalis-muusikalised vested inimloomuse ainetel” on lustakas kontsert-etendus, mille autorid on saanud inspiratsiooni 1930. aastatest, mil Eesti Wabariigi pealinnas oli piir teatri ja restorani vahel üpriski hägune, sest pärast õhtuse etenduse lõppu suundusid nii mõnedki armastatud näitlejad populaarsetesse lokaalidesse, et lõbustada seal oma austajaid kõikvõimalike laulu-, tantsu- ja naljanumbritega. Ka andekaid ooperi- ja operetitähti võis järgmisel hetkel näha rahvahulkade ees kõikvõimalike pila- ja pilkelaule esitamas.
Agulihärrade poolt tulevad ettekandmisele laulud, mida tol ajal esitasid näiteks Aleksander Arder, Benno Hansen, Paul Mets, Agu Lüüdik, Riina Reinik, Aarne Viisimaa, Ants Eskola, Kivilombi Ints ja teised.
Laval ARGO AADLI (Tallinna Linnateater) ja INDREK OJARI (Tallinna Linnateater)
Dramaturg ja lavastaja Diana Leesalu (Tallinna Linnateater)
Laulude arranžeerija Jaak Jürisson
Teater KilK
Jõulumuinasjutt “Päkapikkude jõuluootus” viib lapsed otse päkapikkude koju.
Väikeste vaatajate ees rullub lahti armas jõuluhõnguline muinasjutt, mis täidab ka kõige pisemate südamed põneva ootusega.
Päkapikke tahab ju näha igaüks. Lapsed tahavad teada,kuidas päkapikud kõike märkavad ja teadmisi omandavad. Milline on päkapikkude elu enne jõule?
Seda kõike saadki teada,kui tuled vaatama meie jõulumuinasjuttu.
Soovituslik vanusele alates 3 eluaastast.
Lavastaja Kadri Paldra
Esietendus 25. november 2025 Viljandi Sakala Keskuses
Etendus on vaheajaga ja kostitab Kuslapite kohvik
Lavastus keskendub Eesti mehe ja naise suhetele. Ritta seatakse hulganisti kõnekaid fakte. Näiteks, kas teadsite, et Eestimees räägib keskmiselt 2000, naine aga 7000 sõna päevas? Või seda, et Eesti naise vannitoas on keskmiselt 437 eset ning 71% nende esemete nime ega otstarvet mees ei tea?
“Teemasid, mida Eesti mehe kontekstis kajastada, on veel palju,“ ütleb Seeman. ”Mehe suhe naisega, tema kirg kollektsioneerimise vastu, hobid, sõbrad jne.”
Autor ja lavastaja Tiit Palu
Saamisloost
2011. aastal esietendus Sepo Seemani monolavastus „Eesti mees ja tema poeg“. Selles on jutuks Eesti mehe hool ja mure oma pere ja järeltulijate pärast. Kohe sai selgeks, et teemasid, millest Eesti mehe seisukohast, vaatenurgast ja puutepunktist rääkida, on rohkemgi. Kõige pakilisem oli loomulikult Eesti mehe ja tema naise teema. Nüüd on see siis publikuküps. Selle lavastuse tegijaid ühendab usk mehe ja naise teineteist täiendavasse väesse.
Järgmistel hooaegadel on plaanis uurida lähemalt ka Eesti mehe ja tema sõbra, Eesti mehe ja tema auto ning Eesti mehe ja tema mündikogu suhteid ja tähendust.
Oleme veendunud, et see lavastus teeb maailma paremaks.
Huvitavaid fakte:
Eesti mees kingib oma naisele lilli keskmiselt 0,8 korda aastas.
Eesti naine loeb aastas keskmiselt 2,9 luuleraamatut.
Eesti meestest 78 % on ülekaalulised.
Tavaliselt alustavad vestlust mehed, aga naised lõpetavad selle.
97 % Eesti meestest on abielus Eesti naistega.
87 % Eesti naistest on abielus Eesti meestega.
Keskmiselt räägib Eesti mees 2000 sõna päevas, Eesti naine aga 7000. (Näidendis „Eesti mees ja tema naine“ on 8500 sõna).
Eesti naine sööb elu jooksul 2-3 kg huulepulka.
Eesti mees joob elu jooksul keskmiselt 6200 liitrit õlut ja 670 liitrit piiritusjooke.
Eesti naine pilgutab silmi kaks korda tihedamini kui Eesti mees.
Eesti naise vannitoas on keskmiselt 437 eset. Eesti mees ei tea neist 71 % nime ega otstarvet.
Eesti meestest 56 % kannab suvel palava ilmaga sandaale ja musti sokke.
65 % Eesti meestest sooviks omada kodus miniraudteed.
74 % Eesti naistest pole midagi selga panna.
